Marika Kaasik: elu koos täiskasvanute gümnaasiumiga

Foto: TPM

Tartus käivitunud koolivõrgu ümberkorraldamine on vallandanud kirgi. Viimastel nädalatel on taas lahvatanud tuline arutelu Tartu Tamme gümnaasiumi gümnaasiumiosa Nooruse 9 hoonesse kolimise ümber.

Käesoleval õppeaastal selles majas juba töötab kaks gümnaasiumi. Pärast Riia 25 koolimaja üleminekut Mart Reiniku koolile rentis linn Tartu täiskasvanute gümnaasiumile ruumid Nooruse tänavas. Ajutise peavarju on siin leidnud ka oma maja valmimist ootav Nõo reaalgümnaasium. Kahe kooli kooselu Nooruse 9 koolimajas on kulgenud sujuvalt ja probleemideta.

Seoses Tamme gümnaasiumi kolimisega Nooruse tänavale on ühe vastuargumendina kasutatud just kahe kooli sobimatust ühte hoonesse. Erilist muret väljendatakse, küll läbi lillede, täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste kokkusobimatuse üle Tamme gümnaasiumi noortega.

Kahjuks piirdub väga paljude inimeste arusaam täiskasvanute gümnaasiumist nõukogudeaegse ettekujutusega õhtukoolist, mis pidi andma igale töötavale noorele keskhariduse. See ettekujutus on visa püsima, eriti nende inimeste peades, kes ei ole püüdnudki ennast kurssi viia, millise kooliga on tänapäeval tegemist.

Hea eeskuju

Viimase 10–15 aasta jooksul on Tartu täiskasvanute gümnaasium olnud üks kiireimini muutuvaid ja arenevaid koole, sest kiire reageerimine ühiskonnas ja inimeste tööelus aset leidvatele muutustele on paratamatu.

Välja on kujunenud õppekorraldus, mis erinevalt statsionaarse õppevormiga koolide omast on väga paindlik. Vastavalt inimese vajadusele on võimalik õppida nii päevasel kui ka õhtusel ajal, kas täiskoormusega, üksikuid õppeaineid omandades või eksternina. Õppenõustaja abiga saab iga õppija leida endale sobivaima variandi.

Väga varieeruv on ka õpilaskond: värskelt täisealiseks saanutest kuni keskealiste autoriteetsete persoonideni välja. Õppijate keskmine vanus on 24 aastat. Seepärast ei ole klassides erinevalt tavapärasest põhikoolist või gümnaasiumist ka probleeme õppetööle keskendumisega.

Need on inimesed, kelle õpingud on katkenud väga erinevatel põhjustel: konfliktid õpetajatega, tervis, pere majandusraskused, lapse sünd või soov olla vanematest sõltumatu.

Pikema või lühema pausi järel on nad jõudnud oma elus punkti, kus ilma hariduseta edasi liikumine on muutunud keeruliseks.

Selle asemel, et jääda koju raske elu üle virisema või riigi abile lootma, tulevad nad kooli ja alustavad väga keerulist logistikat kooli, töö ja pereelu sobitamiseks. Seda, kuidas nad sellega toime tulevad, võiks eeskujuks seada igale noorele, kelle peamiseks kohustuseks on õppimine ja kes kurdavad, et seda on palju ja kole raske on.

Soovid ja vajadused

Samas on inimeste eesmärgid täiskasvanute gümnaasiumisse tulles erinevad. Väga paljud on jõudnud selgusele, millega nad tahavad elus tegelda, ja soovivad oma eesmärkide kättesaamiseks pingutada väga heade riigieksamitulemuste nimel, et siis astuda kõrgkooli. Meie kooli lõpetajatest ligikaudu pooled jätkavad õpinguid Eesti kõrgkoolides, nii Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias kui ka rakenduskõrgkoolides.

Teine osa õppijatest vajab gümnaasiumi lõputunnistust töökoha hoidmiseks, karjääri tegemiseks olemasoleval töökohal või näiteks kutseeksami sooritamiseks – head riigieksamitulemused pole neile nii väga olulised.

Samas näitab kooli lõpetanute edasine elukäik, et lisaks õpingutele jätkab enamik lõpetajatest töötamist või tegelemist ettevõtlusega.

See on eriti märkimisväärne hiljutise uudise taustal, et Eestis on 40 000 noort vanuses 15–29 aastat, kes ei õpi ega tööta.

Kõrgkoolis jätkavad vilistlased väidavad, et neil on õpinguteks hädavajalik iseseisva õppimise ja aja planeerimise oskus ning vastutustunne. Kes kohe pärast kooli lõpetamist õpinguid ei jätka, vaid pühenduvad tööle, tunnistavad oma positiivset hoiakut õppimise suhtes ja valmisolekut edasises elus õpinguid jätkata.

Just need oskused ja hoiakud on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku aluseks, mitte lõpetatud kooli nimi või riigieksamite pingerida.

Raske on mõista

Kõike seda teades on raske mõista muret, et täiskasvanute gümnaasiumi õpilased või täiskasvanute gümnaasium koolina ei sobi samasse hoonesse Tamme gümnaasiumi ja selle õpilastega.

Tamme gümnaasiumi käekäigu pärast muretsevatel inimestel on vaieldamatu õigus kaitsta oma veendumusi, kuid täiesti sobimatu on sellel ettekäändel väita, nagu üks osa Tartu linna õppivatest inimestest oleksid vähem lugupidamist väärt.

Tartu täiskasvanute gümnaasium on saja-aastase ajalooga ja selle õpilased heaks eeskujuks igale noorele – õppimise toel on võimalik toime tulla mistahes tagasilöögiga elus, kui selleks on tõsine soov ja piisavalt meelekindlust.