Tartu linn tõstab maja hõivajad välja

Jaan Tõnissonile kuulunud maja A. Haava tänaval on juba kaks aastat pakkunud eluaset mitmetele noortele. Nüüd on aga linnavalitsus suhelnud maja omanikuga, kelle soov on hoone omavolilistest hõivajatest tühjaks teha. Foto: Sille Annuk

Ülemöödunud kevadel endise riigivanema Jaan Tõnissoni maja hõivanud noortel tuleb hiljemalt märtsi keskpaigaks sealt lahkuda, kuna linnavalitsuse kinnitusel on noorte tegevus ebaseaduslik ja ohtlik.

Hõivajate senine tegevus ja saatus oli arutusel sel teisipäeval, kui linnavalitsuse esindajad kohtusid politseiga. Linnasekretär Jüri Mölder ütles, et linn on saanud oma tegevuseks Heldur Tõnissonilt volituse hõivajad majast välja saata.

«Seni põhines nende hoones viibimine asjaolul, et omanik ei tundnud oma vara vastu huvi ja ei võtnud midagi ette, nüüd on omanik aga avaldanud oma selge seisukoha. Järelikult pole neil seal viibimiseks enam ühtegi õigustust ega õiguslikku alust ja me anname neile mõistliku tähtaja, mille jooksul nad võiksid sealt ise välja minna,» rääkis Mölder.

Algatus linnalt

Linnasekretär tunnistas, et initsiatiiv tuli siiski linnalt, mitte Tõnissoni pere esindajatelt. «Kõik teavad, mis nendes hoonetes toimub, ja kõik vaatavad linna poole, miks midagi ette ei võeta,» lausus Mölder. Ta kinnitas, et linnaga on sel teemal ümberkaudsed elanikud ka ühendust võtnud.

Naabrite murele on andnud alust piirkonna põlengud, mida päästeamet on käinud kustutamas. Viimane neist oli 12. jaanuaril, kui päästjad said väljakutse hõivatud majja kell kolm öösel. Teate järgi põles maja keldrikorrus ning ka üks hoones olev inimene.

Väidetavalt oli läinud keegi mees keldris olevasse elektrigeneraatorisse bensiini lisama. Valamise käigus bensiiniaurud aga süttisid ning tuld võtsid nii meesterahva riided kui ka keldriuks. Õnneks sai mees siiski aknast välja ning kiirabi andis talle esmaabi.

«Meie jaoks on küsimus, kas need inimesed saavad täielikult aru, mida nad seal teevad,» lausus Mölder ja märkis ära ka maja ajaloolise väärtuse. «Me tajume ohtu nii vara säilimise kui ka nende inimeste endi suhtes.»

Eile pärastlõunal käis hõivajatele linnavalitsuse sõnumit edastamas firma Pinker Albert juhataja Margus Eensoo. «Tegime teatavaks omaniku tahte ja selgitasime olukorda. Linn on valmis andma neile märtsi keskpaigani aega, et asi rahumeelselt lahendada,» ütles Eensoo pärast kohtumist Tartu Postimehele.

Majas elavad noored ei saa enda sõnul veel oma seisukohta öelda, kuna tutvuvad alles saadud informatsiooniga. «Meile anti mõista, et on olemas omaniku volikiri, ja see oli kõik,» sõnas Toomas, kes polnud nõus oma perekonnanime avaldama. «Kui nõutakse, siis pole meil valikut, aga tahame enne nõu pidada.»  

Toomas ei olnud ka nõus seisukohaga, et hõivajate tegevus võiks olla kuidagi ohtlik. «Tegelikult on nii, et politseil ei ole mingit statistikat, mis oleks meiega seotud. Selles piirkonnas on olnud prügikastipõlenguid, aga seda ei saa seostada meiega,» lausus Toomas.  Samas tunnistas ta 12. jaanuari keldripõlengut.  

Tulevik teadmata

Majas elab alla kümne noore, kes on vanuses 20–30 eluaastat. On kutsekooliõpilasi, üliõpilasi ja ka töölkäijaid. Majas elava Tiina sõnul saavad nad elektrit autoakudelt ning vett naabritelt.

«Ka korstnapühkija käis ja pidi andma meile paberi, et kõik on korras,» lausus Tiina.

Kui hõivajad 15. märtsiks maja ei vabasta, siis tuleb Möldri sõnul kasutada nende väljasaamiseks teisi õiguslikke meetodeid. «Politsei neid jõuga välja tõstma ei hakka, aga linnal kui omaniku esindajal on õigus teha toiminguid valduse taastamiseks,» ütles Mölder. Ta tuletas meelde, et õigusriigis ei saa keegi võtta vastu omaniku tahtmist tema omandit kasutusele. Sõltumata sellest, kas seal elatakse hetkel sees või mitte.

«Teise isiku omandit tuleb austada ja see ongi võtmeküsimus. Isegi kui nendel inimestel on enda arvates üllad eesmärgid, ei õigusta see nende käitumist,» selgitas Mölder. «Linn ei soovi ähvardada, aga kui suhted lähevad segasemaks, siis me ei välista, et esitame politseile avalduse teatavate menetluste läbiviimiseks.»   

Mis majadest edasi saab, ei osanud Mölder veel öelda, kuid nentis, et see on küsimus, mis kerkib kindlasti päevakorrale.

«Meile teadaolevalt ei ole Heldur Tõnissonil mingit selget plaani. On kõlanud mõte, et väiksemast majast teha muuseum ja suuremasse külaliskorterid, millega saaks muuseumi toimimist rahaliselt toetada, kuid see on vaid mõte,» rääkis Mölder.