Mahukas õpik näitab raskekaalu

Kirjastus soovis kõrgkooliõpiku «Geneetika» kaanele panna DNA biheeliksi. Raamatu autor, geneetikaprofessor Ain Heinaru leidis, et seal võiks olla midagi köitvamat, ja pildistas hoopis oma maakodu pesunööri, millel rippuvad vihmatilgad meenutavad talle DNA nukleotiide. Värvikirevuse mõttes lisas ta kodunt mõned «lihtsalt ilusad» lilleõied. Foto: Margus Ansu

Mullu kaks tundi pärast maailmalõppu nägi ilmavalgust kõrgkooliõpik, mis on oma valdkonnas teerajaja, õpikute mahukategoorias raskekaallane ning hinna poolest tõenäoliselt kalleim, mis Eestis välja antud.

Geneetikaprofessor Ain Heinaru kirjutas toimetaja Rein Sikutile õpikusse pühenduse kuupäevaga «kaks tundi pärast maailma lõppu». Heinaru selgitas, et just siis, 21. detsembril 2012 tuli teade, et tema õpik «Geneetika» on trükist tulnud. Avalikkusele esitleti raamatut möödunud nädala lõpul.

Kalleim õpik

Tartu Ülikooli sissejuhatavatel geneetikaloengutel osaleb igal aastal vähemalt paarsada tudengit. Siiani on õppematerjale paljundatud siit-sealt ingliskeelsetest raamatutest, enamik teadmisi tuli aga koguda konspekteerides.

Materjali kaante vahele saamine võttis poolteist aastat. Lisaks puresid selle kallal kolm toimetajat veel ligi aasta, sest raamat on mahult paras pähkel – 1136 lehekülge.

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse õppis geneetikat Heinaru käe all 32 aastat tagasi ning on ühtlasi raamatu üks toimetajatest. Kuuse tunnistas, et ta võib käsi südamel öelda, et tunneb raamatu 33 peatükist põhjalikult umbes kaht-kolme, ülejäänu õppis ta toimetamise käigus juurde, sest geneetikas on palju pidevas muutumises.  

Õpik võiks olla riiulis peale geneetikute ka bioloogidel, arstidel, psühholoogidel, keskkonnateadlastel, samuti keskkooliõpetajatel.

Illustratsioone on raamatus 417, need on Heinaru ise joonistanud. Ta avaldas, et oli õpiku kirjutamise kahel korral varemgi ette võtnud, kuid siis jäi see just jooniste tegemise oskuse taha. Võimalus, et need tellitakse kunstnikult, oli välistatud, sest sellises mahus jooniste tegemine võinuks maksma minna ligi 30 000 eurot.

Asjaolu, et raamat on värviline ning trükitud väga õhukesele, kuid erakordselt tugevale paberile, kergitab raamatu kogueelarve poolesaja tuhande euro lähedale. See teeb raamatust tõenäoliselt kalleima, mis Eestis välja antud.

Kokkuvõttev akord

TÜ õppeprorektor Martin Hallik nentis, et Eestis pole õpiku tegemine kaugeltki kommertsprojekt. «Geneetika» valmimist toetasid rahaga mitme aasta vältel nii Tartu Ülikool kui SA Archimedes. Hallik avaldas ühtlasi imetlust teadlaste üle, kes jaksavad teadlasekarjääri kõrvalt võtta ette õppematerjali kirjutamise.

Miks peaks teadlane oma energiat sellise töö peale kulutama? Heinaru selgitas, et aktiivselt teaduses olles pole tõesti võimalik 16-tunniseid õpiku kirjutamise päevi teha. «Õpikut tuleb kirjutada siis, kui oled juba teatud eas ja leiad motivatsiooni seda teha.» «Geneetikat» peab ta oma teadlasekarjääri kokku võtvaks akordiks.  

«Geneetika. Õpik kõrgkoolile»

• Geneetikaprofessor Ain Heinaru välja antud õpik on esimene eestikeelne geneetikaõpik.

• Raamatus on 1136 lehekülge, mida toimetasid kolm toimetajat: Sulev Kuuse, Rein Sikut ja Mart Viikmaa.

• Tiraaž on 2000 eksemplari.

• Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.