Uuring: lapsed aduvad netiohte üha enam

Teadlased lasid lastel nimetada asju, mis häirivad neid internetti kasutades kõige rohkem. Eesti laste vastustest tekkis selline sõnapilv. Foto: Tartu Ülikool

Täna terves Euroopas esitletavast laste interneti­kasutuse uuringust EU Kids Online selgub, et enam kui pooled globaalse võrgu kasutajatest tunnetavad ka veebiga seotud riske.

Häiriva materjaliga satuvad noored enda hinnangul kõige tõenäolisemalt kokku videote jagamise keskkondades, näiteks Youtube’is, selgub uuringust.

Küsitluse Eesti-poolne koordineerija, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus tõdes, et lapsed seostavad oma vastustes videoportaale vägivalla ja pornograafiaga, kuid peavad häirivaks ka teisi lehtede sisuga seotud riske. «Näiteks torkab Eesti laste puhul üllatavana silma loomadevastase vägivalla mainimine,» ütles Kalmus.

Teadlase sõnul võib laste vastuste põhjal öelda, et nad tajuvad videosaite ohtlikuna, kuna nende sisu on reaalne või äärmiselt usutav ning sõprade vahel kergesti jagatav. Enim šokeerib lapsi julmuse, tapmise, loomade piinamise ja isegi mõnede uudiste nägemine.

Pelgavad kiusamist

Laste internetiga seotud negatiivseid kogemusi uuriti ühtaegu 25 riigis. Kokku osales selles 25 142 last vanuses 9 kuni 16 eluaastat. Eestist osales 1005 last, neist 531 vastas ankeetküsitlusele, täpsustas uuringu koordineerija.

Kõige sagedamini nimetati häirivatest kogemustest pornograafiat (22 protsenti), vägivalda (18 protsenti), teiste käitumisega seotud ebameeldivusi (17 protsenti) ja soovimatuid kontakte (13 protsenti).

Internetikasutajate käitumisega seotud riske püüdsid lapsed ka lahti kirjutada. Väga haavavad on näiteks anonüümsed kommentaarid inimese välimuse, riietuse ja iseloomu kohta, leidis uuringus osalenud 16-aastane Eesti tütarlaps. Üks 11-aastane tüdruk pidas omakorda väga häirivaks olukorda, et internetis avaldatu ei ole tihti tõde ning raske on aru saada, mis on tegelikkus, mis aga väljamõeldis.

Samuti hirmutab lapsi mõte sellest, et keegi teeb neist pildi või video ja riputab selle mõnda avalikku portaali.

«Lapsed ei ole ühesugused,» toonitas Kalmus ja lisas, et riskide tajumine erineb riigiti, vanuseti ja sooti. Samuti ei tunneta lapsed tihti häirivana neid asju, mida täiskasvanud peavad suureks riskiks.

«Huvitaval kombel väljendasid lapsed teiste riskide, nagu vihkamise, rassismi, vägivalla, enesevigastamise puhul vähem emotsioone,» täpsustas Kalmus.

Pisut rohkem oldi mures isikuandmete jagamise, maine kahjustamise või privaatsuse rikkumise pärast. Kommertssisu kirjeldati enamasti «tüütuna».

Teated ka politseile

Ehkki meedias on ilmunud arvukalt lugusid soovimatutest kontaktidest võõrastega, mainiti seda väga vähe. Eakaaslaste internetikäitumine teeb noortele märksa rohkem muret kui täiskasvanute oma.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapsed ja täiskasvanud ei näe võrgu võimalustes enam üksnes meelelahutust, vaid nad on hakanud väga tõsiselt mõtlema ka veebiga kaasnevatele probleemidele.

Sama kinnitab ka politsei veebikonstaabel Maarja Punak, kelle sõnul teatavad vanemad politseile nähtustest, millest nad soovivad oma lapsi säästa. Olgu selleks siis võimalused sõpru ja tuttavaid pilalehtede abil naeruvääristada või häirivad reklaamid.

Hiljuti teatas üks lapsevanem, et tema laps mängis internetis alkoholikokteilide kokkusegamise mängu. Mida parema kokteili teed, seda rohkem punkte saad, tõi Punak näite.

«Olen seda näidet ka mitmel lastevanemate koosolekul välja toonud, sest ei oodata, et lastele kättesaadavad mängud võiksid olla sobimatud,» rääkis Punak.

Kas ja kui kiiresti politsei saab pöördujaid aidata, sõltub paraku juba sellest, kas tegemist on kodumaise veebilehega või välismaisega, kus internetivabaduse kohta kehtivad teistsugused seadused.