Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Vietnamlased ajasid Võrumaa ärevile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jäljerida viib Niina Rebase talu poole – siit see võõras lõunamaa mees tuli.
Jäljerida viib Niina Rebase talu poole – siit see võõras lõunamaa mees tuli. Foto: Mirjam Nutov

Luhamaa piirivalvekordoni operatsioon 28 ebaseadusliku piiriületaja tabamiseks kestis terve pühapäeva. Mõned piiriäärsed elanikud kohtasid esimest korda elus Aasia päritolu inimest. Illegaalidest vähemalt seitsmel on Vietnami kodakondsus.


«Kes te olete ja mida te tahate?» küsib ettevaatlik hääl läbi ukse. Näen läbi ukseklaasi, otse oma peegelpildi taga, mureliku ilmega Niina Rebast. Rätt peas, prillid ees, seirab ta mind umbusklikult. Vastuseks soovile tuppa tulla raputab naine hirmunult pead. Tal on ka põhjust. Pühapäeval kella kahe ajal päeval oli otse tema taluhoovi ilmunud üks võõrast verd mees.

«Arvasime, et ta on lihtsalt üks kaugsõiduautojuht, kel on auto kuskile lumme kinni jäänud ja vaja välja tõmmata,» selgitab naine. «Ta seisis siin ja rääkis abikaasa ja pojaga juttu ning sõi lund,» kirjeldab Rebane.

Naine osutab läbi ukseklaasi taamal asuvale lumehangele, millel paistavad jäljed, nagu oleks sõrmedega üle lume libistatud, et pihk täis rahmata.

Pikka juttu pererahvas aga hoovile ilmunud võõraga rääkida ei saanudki. «Too rääkis, aga me ei saanud keegi aru, sest ta ei rääkinud ei vene, eesti, soome ega saksa keelt – ei midagi sellist, mis meil siin on,» jutustab Rebane edasi. Samas rõhutab ta, et hoovile ilmunud võõras kuidagi ohtlik ei tundunud.

Vaatamata sellele on aga Rebane hirmunud ning keeldub kategooriliselt ust avamast. «Mina olen üksinda kodus ja mina ei julge küll kedagi sisse lasta, ma kardan praegu kõiki inimesi,» tõrjub ta.

Ehk polekski asi nii hull, kui lugu oleks lõppenud seal, kus hoovile ilmunud võõras lahkus. Rebane läks mehega tööpostile kaasa ja unustas vahejuhtumi.

Ent õhtul koju jõudes tabas neid mehega üllatus. «Kui õhtul kella kuue ajal koju jõudsime, nägime, mis siin on juhtunud – kõik oli ära sõtkutud, kõik kohad olid džiibi- ja mootorsaanijälgi täis,» kirjeldab Rebane.

Ta peab kandva pausi, vaadates umbusklikult metsa poole. «Piirivalve püüdis siit samast metsast kinni 15 musta,» ütleb ta lõpuks. See on talle Saarde külas elatud 15 aasta jooksul esimene kord midagi sellist üle elada. Sündmuspaika naine üle vaatamas pole käinud. «Mina üksinda küll ei julge vaatama minna,» ütleb ta murelikult. «Kes teab, mis nad teha võivad. Mustad on mustad,» lisab ta resoluutsel toonil. Kuidas elada edasi sellises kohas, kus kodutagune mets võõramaalasi täis?

Mitte kaugel Rebase talust teeb oma tööd piirivalve. Patrullauto on keset teed kinni peatatud ning mundris mees uurib lähemalt jälgi, mis kulgevad pikalt üle põllu otse metsa. «Need on siin vanad,» tähendab nooremapoolne piirivalvur ning ronib kähku ametiautosse. Tööd on palju ning parem oleks, kui segajaid poleks.

«Rebane nüüd küll enam kartma ei peaks, sest me käisime seal hommikul ja kõik on korras,» jõuab piirivalvur veel öelda, ja läinud nad ongi.

Ei karda ka Miikse külas elav Leo Lillmaa, kelle elamisest jääb piir täpselt kilomeetri kaugusele. «Mis neid musti ikka karta, on nad üleüldse kellelegi kurja teinud või?» on Lillmaa vahvust täis.

Kuigi piir on ta talule lähedal, pole temal ebaseaduslike piiriületajatega seni kokkupuuteid olnud.

Et kartmiseks tõepoolest põhjust pole, kinnitab ka Luhamaa piirivalvekordoni juht Andres Kongo. «Kogemused, mis meil illegaalidega on – ja neid meil ikka on –, näitavad, et üldjuhul pole nad ohtlikud,» ütleb Kongo. Ta lisab, et seni pole illegaalidelt leitud ühtegi tuli- ega külmrelva.

Veelgi enam. Kui piirivalvurid pühapäeva pärastlõunal autoga patrullides märkasid metsa all punti võõraid, sõitsid nad Kongo sõnul joonelt nende juurde ja nabisid 15 võõramaalast ilma suurema vaevata kinni.

«Tulime autost välja, jooksime nende poole ja andsime kõva häälega mitmes keeles käsklusi paigale jääda,» kirjeldab Kongo sündmuste kulgu. Tema sõnul keegi vastupanu ei osutanud ning enamik jäi paigale.

Kõik see leidis aset pühapäeva pärastlõunal, umbes nelja kilomeetri kaugusel Eesti-Vene piirist. Ent piirivalve päev sai tol päeval alguse juba kella seitsme ajal hommikul, kui patrullrühm avastas esimesed kahtlased jäljed umbes poole kilomeetri kauguselt piirist.

«Hakkasime jälgi põhjalikumalt uurima, läksime neid mööda järele ning tabasimegi seitse illegaali,» kirjeldab Kongo. Edasisel jälitamisel tabasid nad veel viis inimest.

Kongo sõnul on seitse illegaali pärit Vietnamist. Enamik tabatuist on mehed, üks on naine. Samal päeval võttis piirivalve Viitka külas kohalike elanike vihjete peale kinni ühe kahtlase inimese. Mis on aga tema ja teiste võõramaalaste päritolu, kes ja kas piiririkkumise korraldas ning mis saab kinnivõetud Vietnami kodanikest, selle selgitab Kongo sõnul välja uurimine.

Pühapäeva õhtuks oli piirivalve tabanud ühtekokku 28 piiririkkujat.

«Meie sõnum on, et kohalikud elanikud ei pea oma turvalisuse pärast muretsema. Kutsume kõiki üles kahtlaste inimeste märkamisel meiega ühendust võtma,» lausub Kongo.

Kommenataar

Tõnu Hunt

politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal

Meie taktika Eesti ja Euroopa Liidu rohelise välispiiri valvamisel on üles ehitatud infole. Piirivalvurid ei jõua maismaapiiril üksteisel käest hoides piiririkkujail teel ees seista. Infot saame rahvusvahelisest ohuhinnangust, kuhu panustame ka meie. Samuti on info kogumisel oluline osa piirivalve tööl ja kohalike elanike panusel. Seni on meetod edukalt toiminud.

Seda näitab ka värske juhtum, kus illegaalide transiitteekond lõppes Eestis. See juhtum on näide vana kooli meetodist – tuua inimesi hulgakaupa metsas üle piiri. Mängitakse massile, sest raha on ületoojatele ilmselt ette ära makstud. Niisugused juhtumid on tänapäeval pigem juhuslikud ja seotud teatud määral piiriületaja õnnega.

Uuenenud piirivalvetaktikas on märksa olulisemal kohal tehnilised seadmed. Palju rafineeritum ja levinum ebaseadusliku sisserände meetod on viisade väärkasutus, mis seisneb selles, et Euroopasse elama asuda soovivatele inimestele hangitakse viisad mitmete riikide konsulaarbüroode kaudu ja nad sisenevad euroliitu täiesti seaduslikult. Ainult et tagasi koju enam ei minda.

Probleemid Vietnami põgenikega tekkisid meil esimest korda mullu septembris. Oleme Vietnami saatkonna kaudu hankinud siin varem tabatud Vietnami kodanikele lahkumistunnistused. Selleks puhuks, kui inimene ei taha koju naasta, on rahvusvahelised fondid. Praegustest illegaalidest on paljudel Venemaa viisa, mis tähendab, et juhul kui need pole võltsitud, peab Venemaa nad rahvusvahelise õiguse kohaselt tagasi võtma.

Ebaseaduslik ränne

Eestis tabatud

2007    35 juhtumit, 41 inimest

2008    40 juhtumit, 57 inimest

2009    61 juhtumit, 134 inimest

2010    61 juhtumit, 109 inimest

2011    82 juhtumit, 132 inimest

2012    149 juhtumit, 293 inimest

Tabatud illegaalide Eestisse saabumise viis

Euroopa Liidu välispiiri ületamine

2010    10

2011    34

2012    65

Euroopa Liidu sisepiiri ületamine

2010    20

2011    17

2012    45

Viisa väärkasutus

2010    61

2011    32

2012    122

Ebaseaduslik riigis viibimine

2010    4

2011    7

2012    46

Tagasi üles