Kui inBoil käis aasta algul toimetuses rääkimas oma värssteosest «Ärakäija saaga», helistas ta tunnike hiljem tagasi. Ta oli küll ühest tähtsast asjast rääkinud, ent tahtis, et see jääks reporterile eriliselt meelde.
Nõudlikkus tagab auhinda väärt kujunduse
4. veebruar 2013, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt pani inBoil südamele, et kui lehes tuleb «Ärakäija saagast» juttu, oleks kindlasti nimetatud illustreerija. Sest Regina Lukk-Toompere oli saaga autori meelest teinud haruldaselt hea, värsistust väga tabavalt kokku võtva illustratsiooni.
Tartu kirjastuse Elmatar üllitatud saagaraamatu tartlasest kujundaja Peeter Paasmäe tegi illustreerija ja inBoiliga samal lainel töö. Kokkuvõttes oli tulemus nii hea, et mulluseid raamatuid kujunduse, tüpograafia ja teostuse poolest vaaginud žürii eesotsas Dan Mikkiniga Eesti Kujundusgraafikute Liidust otsustas selle nimetada üheks kauneimaks.
Eesti Rahvusraamatukogu teatel valis žürii eelmisel aastal ilmunud 25 kauneimat raamatut välja 77 kirjastaja 168 raamatu hulgast. Viie kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.
Emajõelinna tõid kahekordse tunnustuse Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ühel ja samal kursusel graafilist disaini õppinud kujundaja ja fotograaf. Nii Maria Lee luulekogu kui ka Ann Ideoni kokaraamatu kujundaja on Martin Rästa alias Mammut ning pildid mõlemas raamatus on fotograaf Gabriela Liivamäe tehtud (kokaraamatus on ka Tõnis Liivamäe pilte).
Üheks põhjuseks, miks «Boheemlaste köögi» kujundus sai nii hea, on Ann Ideoni ja Gabriela Liivamäe nõudlikkus.
«Me võtsime Mammuti kujundajaks väga viimasel minutil, sest meile ei sobinud eelmise kujundaja stiil,» ütles Gabriela Liivamägi. «Õnneks kirjastus tuli vastu ja oli nõus kujundaja vahetusega.»
Tartlastest kujundajaid oli peale eespool nimetatute võistlusel teisigi. Näiteks Kätlin Kaldmaa raamatu «Lugu Keegi Eikellegitütre isast» illustreerija on Marge Nelk ning Venedikt Jerofejevi «Moskva – Petuški» on kujundanud endine tartlane ja praegune jõgevamaalane, nimekas raamatukunstnik Andres Rõhu.
Suuresti Tartus on tehtud samuti veerandsaja kauneima hulka nimetatud «Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest». Selle on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi joonistustest ja tema saksakeelsest käsikirjast Aino Voolmaa tõlkes koostanud Eesti Rahva Muuseumis Tiina Tael. Kujundus ja trükkimine käis Tallinnas – seda tegid Angelika Schneider ja Tallinna raamatutrükikoda. Muide, Schneider on 25 kauneima raamatu nimekirjas veel kahe raamatu ja ühe sarja kujundajana.
Näitust kauneimatest raamatutest saab aasta jooksul näha kodumaa ja välismaa raamatukogudes, Tallinna ja Frankfurdi messil, samuti maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis. Eesti kauneimate raamatute konkurssi korraldatakse aastast 1999.