Kahe nädala pärast peab Tartu linna nõudmisel kohtusse minema sundüürnik Elle Tobreluts, sest linnavõim on otsustanud ta sotsiaalkorterist välja tõsta. Naine on nimelt viimased kolm aastat keeldunud üürilepingut pikendamast. Tal on selleks aga omad põhjused.
«Linna eesmärk ei ole kindlasti kellegagi kohut käia, kuid et Elle Tobreluts keeldub üürilepingut sõlmimast, ei jää muud üle,» selgitas Tartu linnavalitsuse vanemjurist Anu Öpik.
Tobreluts leiab aga, et hoopis linnavalitsus peab leidma probleemile lahenduse, sest eluasemekomisjon otsustas juba 2001. aastal anda talle korteri, mida olnuks hiljem võimalik erastada. Sellist korterit pole talle aga antud.
Juba aastaid ootel
Enam kui 50 aastat elas Tobreluts Sõbra 14 majas Karlovas, mis aga tagastati 1993. aasta oktoobris õigusjärgsele oma-nikule, kes müüs maja kohe edasi. 1995. aastal sundis uus omanik elanikke lahkuma.
Naine keeldus välja kolimast ning kaebas arendaja kohtusse.
Õigusemõistja asus 1998. aastal siiski arendaja poolele ning Tobrelutsul tuli kauaaegne eluase maha jätta. Linn andis sundüürnikule kahetoalise korteri Rahu 8 sotsiaalmajas.
Sundüürnik soovis aga isiklikku korterit ning 16. märtsil 2001 langetaski linna eluasemekomisjon otsuse anda naisele erastamisvõimalusega korter. Seda naine ei saanud ja linn võttis hiljem seisukoha, et toonane otsus tühistati teise õigusaktiga.
Rahu 8 korterid muutis linnavolikogu 1999. ja 2000. aastal tehtud otsustega sotsiaaleluruumideks, mistõttu ei saanud neid enam erastada.
Aastal 2001 vabanes Rahu 8 sotsiaalmajas Tobrelutsuga samas trepikojas bürooruum ning naine avaldas soovi sinna kolida. Naise kirjelduse järgi menetles linn tema avaldust seitse kuud ning kui lõpuks saabus kolimiseks luba, selgus, et ka büroopind on vahepeal muudetud sotsiaaleluruumiks.
«Ma ei ole kunagi palunud üürida sotsiaaleluruumi ega soovinud sõlmida sotsiaaleluruumi üürilepingut. Olen soovinud üürida seda korterit, mis mulle otsusega määrati,» rõhutab Tobreluts.
Õiguskantsler kritiseeris
Mitte esimest korda ei püüa linn tülikast sundüürnikust vabaneda kohtu kaudu. Nimelt ilmus linnavalitsuse paberite hulka äkki käsikirjas paber, milles Tobreluts justkui loobuks oma korterisoovist. Eluasemekomisjon 2003. aastal enam naisega üürilepingut ei pikendanud ning esitas kohtusse väljatõstmishagi.
Kui naine hakkas uurima, mis dokument see niisugune on, võttis linn hagi kiiresti tagasi. Naise hinnangul oli see võltsitud dokument ning sellest sai aru ka kohus.
Mõni aeg hiljem pöördusid sundüürnikud abi saamiseks toonase õiguskantsleri Allar Jõksi poole. Õiguskantsleri 2008. aastal linnavalitsusse läkitatud kirjas väljendub seisukoht, et sundüürnikega käitumine ei ole olnud kooskõlas omandireformi eesmärkidega ning halduse heade tavadega.
Ühtlasi tegi ta linnavalitsusele ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks.
Saabunud kirja peale lubas linnapea Urmas Kruuse avalikult sundüürnikele õiglasi lahendusi. Nende lahenduste kohta päris Tobreluts vastust ka möödunud nädalal raekojas korraldatud kokkusaamisel linnarahvaga. Meer teatas seepeale, et lahendus selgub kohtus.
Soovitus kolida
Et Rahu tänava sotsiaalmajas elab kirev seltskond, on linn pakkunud Tobrelutsule korduvalt võimalust kolida mõnda teise linnale kuuluvasse korterisse, kuid naine pole sellega nõus ja nõuab erastatavat korterit. «Erastamine on aga lõppenud,» nentis vanemjurist Anu Öpik.
Vanemjuristi sõnul elas Tobreluts algul ühes korteris, kuid soovis seejärel kolida vastaskorterisse. «Ta kolis sinna täie teadmisega, et see on sotsiaaleluruum,» rõhutas vanemjurist.