/nginx/o/2013/02/03/1553990t1h4a73.jpg)
Ka mullu jätkus tava, et linnavalitsuse erakorralisteks kulutusteks ette nähtud reservfondist suurim osa läks kultuurivaldkonna kulutusteks, enam kui kolmandik eraldistest jagati kultuuriosakonna kaudu.
Linna reservfondi raha kulub enim kultuurile
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
4. veebruar 2013, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reservfondi suuruseks oli mullu kinnitatud 703 028 eurot, sealhulgas linna kassareservi suuruseks reservfondis kuni 255 647 eurot, mis on mõeldud projektide oma- ja/või kaasfinantseerimiseks.
Linn tegi reservfondist eraldisi 587 940 euro eest, sealhulgas projektide oma- ja/või kaasfinantseerimiseks 54 403 eurot.
Eraldatud rahast 258 069 eurot läks vaba aja ja kultuurivaldkonda, selle valdkonna eraldised olid 20 000 euro võrra suuremad kui aasta varem.
Majandusvaldkonnale kulus pisut üle 100 000 euro, üldvalitsemiskuludeks üle 133 000 euro. Muudesse valdkondadesse tehtud eraldised jäid alla 40 000 euro piiri.
Tartu abilinnapea Argo Annuk möönis, et paljud reservfondi kaudu toetatavad sündmused ei pruugi olla erakorralised, ent linnaeelarve koostamise ajal ei ole veel selge, kui suured on korraldamiskulud, nii jäävad need suurest eelarvest välja.
Ta tõi välja, et mulluse eelarve koostamisel ei olnud näiteks linnatriatloni korraldamist veel kavandatud. Seda toetati suisa 10 000 euroga, mis kasvatas tuntavalt kultuurivaldkonna eraldiste osakaalu.
Annuk tõi ka näite, et Tamme staadioni puhul nurjus mitu hanget ja sestap ei olnud selge, millal olmehoone valmib. Pärast valmimist tuli see kiiresti sisustada, et saaks maja kasutada. Nii eraldas linnavalitsus reservfondist 7860 eurot investeerimiskulude ja 29 444 eurot tegevuskulude alt.
Suurim ühekordne eraldis oli 40 000 eurot projekti «Tarkade e- ja m-linna lahenduste klaster (Smart City Lab)» 2012. aasta omafinantseeringu katmiseks.
Investeeringuteks läks reservfondist 49 383 eurot. Seejuures 11 600 eurot Inglisilla restaureerimiseks, 8100 eurot spordiklubile Triiton sulgpalliväljaku katte soetamiseks, 5300 eurot Maarja kiriku projekteerimiseks ja 5000 eurot Tähtvere dendropargi kuivendussüsteemi korrastamiseks.
Annuk ütles, et reservfond võiks olla mullusest suurem, kuid tegelikkuses ei kasutanud linn kogu limiiti ära, tarvitamata jäi 115 000 eurot. Tänavu on fondi mahtu vähendatud, et see aitaks püksirihma pingutada.