Mart Laidmets: Tuleb valida kas töötada või õppida

Mart Laidmets Foto: Margus Ansu

Tänases Tartu Postimehes kirjutab reporter Marju Himma, et ülikoolidel on raske toime tulla kauõppe ehk avatud ülikooli õppevormi pakkumisega, sest tasuta kõrghariduse reeglid ei luba õppureilt tasu küsida. Mitmed teaduskonnad ja instituudid on otsustanud avatud ülikoolis õppetöö lõpetada. Marju Himma uuris haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhatajalt Mart Laidmetsalt, mis mõju on kaugõppe vormi kadumisel elukestvale õppele.

Kuidas mõjutab avatud ülikooli (AÜ) vormis õppe kadumine elukestva õppe printsiipi ja täiendõpet – kas see mitte ei takista ümber- ja täiendõpet?

Alles jäävad nii täiskoormusel, osakoormusel kui ka eksternina õppimise võimalus. Küll ei saa ennast ülikooli nö sisse osta ehk kergematel tingimustel kui teised või mööda nendest, kelle võimed lubanuks õppida, kuid rahakott mitte.

Tartu Ülikooli teadlased on ajakirjanduse andmetel küll avastanud igiliikuri Eesti üliõpilase näol, kes suudab olla efektiivsem ja vähem väsida korraga täiskoormusel õppides ja töötades, kuid päris elus tuleb siiski hakata tegema valikuid, kas õppida või töötada. Kindlasti säilib tulevikus võimalus õppida töötamise kõrvalt ja soovi korral ka õppimise kõrvalt osakoormusega töötada.

On ministeerium omalt poolt teinud selleks ka ülikoolidele ettepanekuid, kuidas siiski avatud ülikooli vormis õpeta pakkuda võiks?

Ministeerium ei pea siin ettepanekuid tegema, erineva õppekoormusega õppimise vormid on toodud seaduses. Kõik üliõpilased on ühtmoodi üliõpilased – ei ole liigitust riikliku  koolitustellimuse alusel õppijad, riigieelarvevälised tudengid, statsionaar, kaugõpe või avatud ülikool, kõik võetakse vastu sarnaste tingimuste alusel ja tudengid ise valivad, kas nad asuvad õppima täis- või osakoormusega.

See, mida ülikool avatud ülikooliks nimetab, on ülikooli enda valik. Kui selleks nimetatakse kaugõpet, siis on võimalik õppida ka tasuta täites õppekava täies mahus. Oluline on, et kõik võetakse vastu samadel tingimustel. Jätkata ei tohi senist praktikat, kus osa tudengeid  võeti vastu rangete katsete ja teine osa vestluse alusel, kuid lõpuks anti sama diplom. Vastuvõtutingimused kehtestab ülikool ning nendes saab arvestada, et kandidaadid on erineva taustaga.

Kas ministeerium kompenseerib AÜst (ja/või muust tasulisest õppest) saamata jäänud sissetulekut ka kuidagi? Kuidas ja kui kaua?

Ministeerium kompenseerib kogu senise tasulise õppe kadumise. Hetkel on vajalikud vahendid toodud riigi eelarvestrateegias aastateks 2013-16 ja summad lisanduvad vastavalt uute aastakäikude lisandumisele igal aastal.

Küll on ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist neilt, kes ei soovi või suuda täita õppekava täies mahus, kes õpivad osakoormusega, osalevad õppetöös eksternina (sama ka täiendkoolituses) või õpivad võõrkeelsel õppekaval.

Kuidas peaksid ülikoolid tulema toime tasuta kõrghariduse tingimustes AÜ õppe pakkumisega?

Sellist õppevormi nagu avatud ülikool pole kunagi riiklikult reguleeritud ja sisuliselt oli Tartu Ülikoolis tegu osakoormusega õppimisega. Mõned ülikoolid nimetasid ja nimetavad avatud ülikooliks hoopis eksternatuuri, kus inimesed küll õpivad ülikoolis, kuid nad täidavad õppekava vähem kui 50 protsenti semestris, nad ei ole üliõpilased  ja saavutavad vajalikud õpiväljundid pikema aja jooksul ning saavad seejärel diplomi.