Tasuta kõrgharidus ajab avatud ülikooli karile

Tartu Ülikooli sambad.

FOTO: Sille Annuk

Kuna kõrghariduse eest enam raha küsida ei tohi, on Tartu Ülikool valiku ees, kas sulgeda avatud ülikool või hakata seda pidama heategevuslikus korras tasuta. Vaekauss kipub kalduma sulgemise poole.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik tõdes, et riik ei ole mõelnud ega viidanud soovile pakkuda avatud ülikooli vormis õpet, vaid annab raha kõigi õppevormide tudengite eest võrdselt. Hallik nõustus, et see mõnes mõttes piirab pidev­­õpet, mis oli paljudele võimalus ümberõppeks või erialaseks enesetäienduseks.

Instituudid ja teaduskonnad on aga keerulise valiku ees. Ühe võimalusena asuvad õppejõud töötama nädalavahetustel tasuta, see aga tähendaks Halliku sõnul topeltkoormust.

Teine võimalus on tulevikus üldse mitte enam pakkuda kaugõppe vormis avatud ülikooli. TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo rääkis, et näiteks sotsiaal- ja haridusteaduskond ning filosoofiateaduskond otsustasidki sellesse õppevormi vastuvõtu külmutada.

Vastuvõtt peatatud

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on üks neist, mis sügisel enam avatud ülikooli tudengeid vastu ei võta. Instituudi juhataja kohusetäitja Halliki Harro-Loit märkis, et ajakirjandusõpe on liiga kallis, et seda tasuta pakkuda. «Võtame aja maha ja vaatame, millist tüüpi avatud ülikooli õpet üldse on vaja.»

Harro-Loit ei välistanud, et tulevikus kaugõpe taastatakse. Enne aga vaadatakse üle, mida potentsiaalsed tudengid avatud ülikoolis õppida sooviksid.

Avatud ülikool on siiani olnud hea võimalus neile, kes soovivad töö kõrvalt omandada kõrgharidust või sootuks uut eriala. Nõudlus kord kuus nädalavahetustel toimuva kaugõppe järele on suur. Näiteks 2011. aastal õppis avatud ülikoolis 28 protsenti Tartu Ülikooli üliõpilastest.

Suure nõudluse tõttu otsustas näiteks õigusteaduskond jätkata kaugõpet tasuta. Õigusteaduskonna prodekaan Merle Muda ütles, et kuna riigi reeglitest ei saa mööda vaadata, tuleb õpet pakkuda heategevuslikult.

Nõudlus on suur: igal aastal soovib avatud ülikoolis õigusteadust bakalaureusetasemel õppima asuda üle saja tudengi, teist samapalju magistrantuuris.

Õppijate hulgas on nii neid, kes töö kõrvalt esimest kõrgharidust omandavad, kui ka pidevõppijaid, kes end mõne muu eriala kõrvalt juura valdkonnas täiendavad.

Piir pidevõppele

Küsimusele, kas avatud ülikooli kadumine piirab pidev-õpet, vastas haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets, et päris elus tuleb siis teha valikuid, kas õppida või töötada.

«Kuid kindlasti jääb tulevikus võimalus õppida töötamise kõrvalt ja soovi korral ka õppimise kõrvalt osakoormusega töötada,» rõhutas ta.

Avatud ülikooli ja tasulise õppe kadumine tähendab, et ülikoolil jääb igal aastal saamata väga suur osa sissetulekust.

Martin Halliku ja Kaja Karo sõnul on riik lubanud kompenseerida järgmised kolm aastat tasulise õppe ärajäämist. Seda kinnitas ka Mart Laidmets, lisades, et vajalik raha on toodud riigi eelarvestrateegias aastateks 2013–2016 ja seda tuleb juurde vastavalt uute aastakäikude lisandumisele igal aastal. Sellest võib aga välja lugeda, et summa sõltub edaspidi riigieelarve olukorrast.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles