Lumest sündisid masinad ja teed

Tartu kunstikooli kolme kursuse õpilased rassisid terve kolmapäeva maanteemuuseumi õuele kuut lumekuju ehitades. Töö kõrvalt jäi aega ka lustimiseks ja vastsete liuradade katsetamiseks.

FOTO: Kadi Kreis

Pea igal talvel leiavad kunstikooli õpilased võimaluse lumehunnikutele labidad sisse lüüa ja valgest massist äratuntavad kujud luua. Sel kolmapäeval sõideti lund vormima maanteemuuseumisse.

Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim rääkis, et enne kui kunstikooli õpilased muuseumisse tulid, käis tema korra koolis nende juures. Kõigepealt oli vaja teha kavandid ning noored tegid neid ühtekokku lausa 16. Neist valiti välja kuus parimat, mis said rohkem või vähem äratuntaval kujul lumme loodud.

Äratuntavam on näiteks vana Ford, kuhu väiksed reisijad sisse saavad istuda, samuti hiiglaslik teehöövel, millelt alla sõita. On ka liiklusradasid ning majaseina peal oli veel eile üsna lapik lumejänes.

Lumi tuli peale

Lapsi ja noori juhendanud vormiõpetuse õpetaja Tõnis Kriisa rääkis, et esialgu tehti kavandid savist. Aga see, mis on tehtud soojas ruumis hästi kokku hakkavast materjalist, on hoopis midagi muud kui see, mis õues välja tuleb.

«Millised on ilmastikutingimused, kas lumi hakkab kokku või ei, kui palju me saame vett kasutada, kui kõrged on hunnikud – kõik see jääb lahtiseks,» rääkis Kriisa. Ja ilm ei olnud tõesti nii mõnus, kui oleks võinud olla, näiteks eilne pehme päev oleks sobinud tunduvalt paremini.

Noortel oli sellest hoolimata lõbu laialt, pärast liuradade valmimist katsetati need ise ära.

Eile tegid maanteemuuseumi töötajad kujude juures viimaseid viimistlustöid, mis peamiselt tähendas öösel üle käinud lumepilve puistatu koristamist.

Kuuel eksponaadil on läbironimiseks peiduauke, lisaks kaldteid, kust saavad liugu lasta ja ronida lapsed ning mitte ainult nemad.

«Õnneks on ka täiskasvanuid, kellesse on veel lapsemeelsust jäänud,» arvas muuseumi giid-pedagoog Neidi Ulst suurelt teehöövelliumäelt äsjasadanud paksu ja kleepuvat lund harjaga maha lükates.

Plaanis on vaadata, milliseks ilm nüüd pöörab, ning Ulst arvas, et võibolla saab suuri valgeid mägesid ka värviga pisut ergastada.

Ulsti sõnul käiakse nende majas küll peamiselt suvisel ajal, ent talvelgi tullakse lasterühmadega, suuresti neile lumelinn mõeldud ongi. Lumelinna keskele jääb korda pidama «Jääaja» multifilmist tuttava laisklooma Sidi puust kuju, millel mustavalgetriibuline kepp käes.

Vihm ja sula kiusavad

Lumelinn jääb lahti veebruari lõpuni või kuni ilmad lubavad.

Tõnis Kriisa ütles, et skulptuurid on erisuguse tihedusega, mõned on osaliselt välja lõigatud seisnud lumehunnikutest ning mõni osa on hoopis juurde ehitatud. Seetõttu pole teada, kuidas sulailmad ja võimalik vihm tehtut moondavad ja mis kujul need püsima jäävad.

Tagasi üles