R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linnavalitsus sõnastas kesklinna arenguplaanid

Jüri Saar
, reporter
Linnavalitsus sõnastas kesklinna arenguplaanid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Linnavalitsus sõnastas Tartu kesklinna arenguvisiooni: kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, üha enam jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline, linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale suunatud aasta ringi toimiva atraktiivse avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, «tarkade» töökohtade, vaba aja veetmise, ostlemise ja asjaajamise koht.
Linnavalitsus sõnastas Tartu kesklinna arenguvisiooni: kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, üha enam jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline, linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale suunatud aasta ringi toimiva atraktiivse avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, «tarkade» töökohtade, vaba aja veetmise, ostlemise ja asjaajamise koht. Foto: Artur Kuus

Kuidas toetada kesklinna positsiooni paranemist ja pidurdada selle tähtsuse vähenemist tartlaste elus, oli üks sõlmküsimusi kesklinna aren­gustrateegia koostamisel, linnavalitsus saatis strateegia volikogule arutamiseks.

Abilinnapea Raimond Tamm selgitas, et põhiülesanne oli määratleda, kui hoogsalt ja kui suuri uusi hooneid kesklinna asumitesse tulevikus rajatakse. Kui strateegia saab volikogus läbi arutatud ja heakskiidu, on see aluseks kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse koostamisele, viimane võiks valmida veel tänavu kevadel.

Nüüdseks on vähemalt linnaametnikele selge, et Tartu linnasüdant nähakse regionaalse keskusena, aga mitte näiteks pelga linnakeskuse või Tartu kesiseid välisühendusi arvestades utopistliku rahvusvahelise keskusena.

Millist kesklinna siis tahetakse?

«Ei soovita kiires tempos kesklinna hoonestamist, pigem peab jätkuma loomulik areng ja kasv,» vastas Tamm. «Hoonestamist ei võimendata. Emajõe kallaste kiiret hoonestamist ei soovita. Näiteks Holmi parki ei hoonestata. Kõrghoonete Tartusse rajamine ei ole soovitav.»

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et kui kõrghooneid lisandubki, siis Sadama asumisse Turu tänava piirkonda, aga kindlasti mitte Emajõe äärde.

Tuhanded uued töökohad

Ranniku kasutas võimalust loetleda dokumendi plusse: «Hea, et on filtreeritud kesklinna tulevad ja vajalikud strateegilised objektid. On räägitud kunstimuuseumist, linnaraamatukogust, kultuurikatlast, üliõpilaste kultuurikeskusest.»

Dokumendi eessõnas on öeldud, et soovitav on vältida kesklinna tühjenemist elanikest, töökohtadest ja teenindusasutustest, samuti linnaosa pimenemist pärast tööpäeva lõppu. Vältida tuleks ka ajaloolise miljöö kadumist, sobimatute hoonete ehitamist.

Kesklinn peaks olema sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, rahvusvahelisest tarku töökohti koondavast  ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest. See tähendab tihedamalt hoonestatud ja aktiivsema eluga linnasüdant, võib dokumendist lugeda.

Eesmärkide saavutamiseks peab kesklinn olema edaspidigi ülikooli asupaik, kultuurielu keskpunkt ja hea elukeskkond.

Välja on toodud, et kesklinna koondatakse linna- ja riigiasutused, muudes linnaosades võivad olla üksnes nende harukontorid, võrguettevõtetel peaksid kesklinnas olema harukontorid. «Et ei peaks asjaajamiseks sõitma linnaserva,» selgitas Ranniku.

Ette nähakse kuni 80 000 ruutmeetrit büroopindu, kuhu võiks lisanduda 4000 töökohta, samas soovib linn piirata büroopindade ehitamist mujal linnas.

Tänavaküte ja väljakud

Mahukast tekstist leiab näiteks mõtteid, et vanalinnas võiks soosida kaupluste ja söögikohtade laienemist kvartali sees üheks tervikuks ja siseõuede ehitamist aasta ringi soojadeks ruumideks. Kesklinna kaubanduse konkurentsivõime suurendamiseks määratakse väikekaupluste tänavad, kus on varikatuseid, täielik lumekoristus ja tänavaküte.

Kesklinna on dokumendis nimetatud ka tartlaste ja regiooni elanike ostlemis-, söögi- ja pidutsemiskohaks. Sellesse võiks lisanduda 28 000 ruutmeetrit (41%) kaubanduspindu, toitlustusasutusi võiks rohkem olla 13 000 ruutmeetril (62%).

Huvipakkuv on ehk ka mõte, et Kaubahoovi ja Uueturu haljasala plaanitakse muuta haljastatud linnaväljakuteks, mis liituvad olemasoleva promenaadi ja väljakute äärde ehitatavate hoonetega.

Veel eile otsis linn leebemat sõnastust lausele, et Kaarsild tuleks asendada uue sillaga.

Milliseid arenguplaane järgmiseks 20 aastaks välja pakutakse, saab lähemalt lugeda linna kodulehelt www.tartu.ee.

Märksõnad
Tagasi üles