Annelinna kool loob kutseõppesuuna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hiie Asser

FOTO: Sille Annuk

Annelinna gümnaasium plaanib sügisest avada uue õppesuuna, mis võimaldaks osal õpilastel lisaks kohustuslikele ainetele õppida ka kutsehariduskeskuses.

Gümnaasiumi direktor Hiie Asser rääkis, et ainsa venekeelse gümnaasiumina võtavad nad uusi õpilasi vastu ilma range konkursita. «Sellepärast koguneb siia õpilasi, kellest osa veel väga täpselt ei tea, mida nad tahavad,» ütles Asser.

Uus suund annaks sellistele segaduses õpilastele, keda ülikool ja akadeemiline karjäär ei huvita, võimaluse saada mittestatsionaarses õppes gümnaasiumiharidus ning ehk leida endale ka huvipakkuv eriala, mida õppida.

Õpilased vaimustuses

Asseri sõnul on tegelikult üks väike rühm äsja gümnaasiumi alustanud õpilasi praegu juba sellist õppekava proovimas. «Nad loobusid õppesuunast, mida nad sügisest siiamaani õppisid, nad on omaette väikses grupis ja on tekkinud uus huvi õppimise vastu,» rääkis direktor.

Ta lisas, et õpilased ise on praegu veel vaimustuses ning kuna nende tulemused on paranenud, siis on ka õpetajad rahul.

Kutsehariduskeskuses käivad noored igal kolmapäeval ning õpivad kolme ainet, nendeks on kutsealane eesti keel, karjääriõpe ja õpioskuste arendamine. Direktori sõnul tahetakse kõigepealt näha, kuidas katserühm kevadeni hakkama saab, ning kui õppesuund muutub ametlikuks, siis koostab kutsehariduskeskus spetsiifilisema õppeainete valiku.

Ülejäänud neljal päeval õpitakse koolis põhiaineid.

Asser rääkis, et praegu ei ole veel päris täpselt paika pandud, millised tingimused sisseastujaile määratakse. Mittestatsionaarses õppes oleks aga kindlasti kursuste maht väiksem, ei pea õppima spetsiifilisi suunaaineid ja ka oskusainetest võib loobuda.

Linn toetab algatust

Uue õppesuuna loomiseks käis kooli muudetud põhimääruse eelnõu sel nädalal läbi linnavalitsusest ning läheb nüüd edasi volikokku.

Haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et linn toetab Annelinna gümnaasiumi algatust, aga kindlasti ei kehutata teisi koole seda eeskuju järgima. Tema sõnul on eestikeelsetel õpilastel võimalus kohe kutsehariduskeskusesse minna ja seal koos erialaga ka keskharidus omandada ning seetõttu ei oleks eestikeelsetes koolides sellist eraldi suunda vaja.

Tagasi üles