Kes tappis Tamme gümnaasiumi?

Tamme gümnaasium

FOTO: Sille Annuk

Ehkki Tartu linnavalitsus räägib säravate silmadega, kuidas Tamme gümnaasiumi ootab Nooruse tänavale ostetud koolimajas ees veel parem tulevik, ei näe paljud nimekad linlased selles midagi muud kui ühe tippkooli vägivaldset lõppu.

Vastuseis Tamme kooli lahutamisele põhikooliks ja gümnaasiumiks on vindunud pikalt – vähemalt sest saati, kui Tartu koolivõrgu ümberkorraldamiseks kokku kutsutud komisjon oma ettepanekud lauale lõi.

Viimati puhus söed lõkkele ootamatu teade, et haridusministeerium on huvitatud reformitud Tamme gümnaasiumi riigistamisest ja linnavalitsus veelgi enam huvitatud selle kooli andmisest riigile. Selline asjade käik kindlustaks loodetavasti mitte üksnes Nooruse 9 gümnaasiumile EASilt 6 miljoni euro remondiraha saamise, vaid riik maksaks ka omaosaluse, umbes 1,9 miljonit eurot.

Tamme gümnaasiumi reformimata jätmise eestkõneleja Raik-Hiio Mikelsaar, Tamme gümnaasiumi eelkäijaks olnud 5. keskkooli vilistlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor, ütles ühes viimastest kirjatükkidest, et vabariigi ühe parema üldharidusõppeasutuse lõhkumise kavandamine käib täie hooga edasi hoolimata juhtivate haritlaste, kooli vilistlaste ja hoolekogu argumentidest.

Tõepoolest, internetis nähtav Tartu Televisioon on uudislõiku püüdnud isegi peaminister Andrus Ansipi kommentaari Tamme gümnaasiumi senisel kujul säilitamise kaitseks.

«Mina Tamme gümnaasiumi vilistlasena eelistaksin muidugi olukorda, kus Tamme gümnaasium ka tulevikus jätkaks sellisena, nagu ta siiani minu meelest väga hästi hakkama on saanud,» rääkis Ansip.

Linnavalitsuse plaanitud kujul ümberkorralduse vastu on listikirjas sõna võtnud maaülikooli rektor ja Tamme gümnaasiumi vilistlane Mait Klaassen.

Klaassen ütles, et teda pahandas ja pani kirjutama äsja Tamme gümnaasiumi direktoriks saanud Vallo Reimaa ütlemine, et Tamme pole kunagi gümnaasiumiharidust andnud, et see on nõukogudeaegne keskkool. Reimaa ülesanne on kooli lahutamine ära korraldada, ei tee tema tööandja ehk linnavalitsus muidugi saladust.

Läinud kevadel osalesid samasuguses pöördumises professor Talis Bachmann, Stockholmi eesti kooli õpetaja Epp Jaansoo, füüsik Viktor Korrovits, Raik-Hiio Mikelsaar, akadeemik Mart Saarma, emeriitprofessor Ülo Ugaste ning akadeemik Mart Ustav.

Aga neid pöördumisi ja murekirju on palju.

Kooli vilistlane ja kauaaegne Tamme gümnaasiumi hoolekogu esimees Neinar Seli (Reformierakond) postitas hiljaaegu arvamuse, kus muu hulgas ütles: «Kahju ja kurb on sellest, et kogu see koolide ümber toimuv ei ole koolide sisude arutelu projekt, vaid on kinnisvara põhine lahenduste otsimine.»

Võib-olla ehk kõige üllatavam, kuid ka Tartu koolivõrgu reformi üks käima lükkajaid, omaaegne abilinnapea reformierakondlane Jüri Sasi kritiseerib, et reform on õigest rööpast maas. Ta lubab endale ka mõtte, et parteil pole kombeks otsust muuta: «Kas võiduka lõpuni või üle kuristiku serva.»

Mida Tamme valesti tegi?

Mõnegi reformides gümnaasiumiosa kaotava Tartu kooli puhul võib rääkida sellest, et noorte huvi sinna õppima asuda on tagasihoidlik ja ka riigieksamitulemuste keskmised pole tippklassist. Tamme gümnaasiumisse tahtjaid on, riigieksamitulemuste poolest kuulub kool aastaid riigi tippu, Tartu koolide võrdluses niisamuti.

Statistika näitab, et gümnasistide hulk Tartus väheneb, ei päästa ka mujalt Tartusse tulevad noored, ja gümnaasiumiklasse tuleb avada vähem. Ammugi on teada, et mõned koolid on noorte seas populaarsemad ja on teisi, kuhu noored pigem gümnaasiumiklassi ei lähe. Tammel ei ole õpilaste leidmisega raskusi olnud. Aga asi ei ole Tamme koolis.

Statistika on ka ammu näidanud, et põhikooliõpilaste hulk kasvab, linn peab nende mahutamiseks midagi ette võtma. See on ka Tamme gümnaasiumi mure, seal käivad mõned algklassid ruumipuudusel teises vahetuses.

Juba kümmekond aastat tagasi ütles omaaegne Tartu haridusosakonna juhataja Georg Aher, et õige oleks liikuda puhaste gümnaasiumide loomise suunas. Sasi meenutas, et esimest korda käis selle mõtte poliitilisel tasandil välja Tõnis Lukase (Isamaaliit) linnavalitsus, mis oli ametis aastatel 1996–1997, aga selle linnavalitsuse iga jäi lühikeseks.

Kui nüüd, 2010. aasta lõpus loodi koolivõrgu korrastamiseks linnavalitsusele soovitusi andev komisjon, oli Sasi sõnul algusest peale põhiseisukoht, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse. Taustaks oli uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning põhimõte, et gümnaasium on spetsiifiline kõrgema hariduse eelaste ja põhikool isiksuse kujundamise põhiaste. Need on olemuslikult erinevad ja võiksid olla eri asutused. Algusest peale räägiti komisjonis erandist vaid Härma gümnaasiumi puhul, mis tegi ettevalmistusi rahvusvahelise IB-õppe alustamiseks. Mitteametlikult räägiti ka, et selle kooli lahutamise katse laseks reformi eos põhja.

Teise erandina räägiti Annelinna gümnaasiumist, mis õpetab ka vene keeles. Aga see jääb eestikeelsete koolide süsteemist kõrvale.

Neid hoiakuid ei muutnud seegi, kui keskerakondlase Aadu Musta asemel sai komisjoni juhiks IRLi liige Toivo Maimets, abilinnapeaks Sasi asemel reformierakondlane Tiia Teppan ja haridusosakonna juhatajaks Boris Goldmani asemel Riho Raave.

Kõiki ühe mõõdupuuga võtmise printsiip pidi aitama süvendada solidaarsust ja vältida tunnet, et põhikooliks reformitavad koolid on teistest halvemad.

Seega küsimus ei ole Tamme koolis, aga ühes võimalikus valikus. Sellise valiku, küll tuliste vaidluste ja kõhkluste saatel, Tartu linnavolikogu eelmise aasta kevadel ka kinnitas.

Pealinn Tallinn on koolivõrgu korrastamise kavani jõudnud ja läheb põhimõtteliselt teist teed. Puhtaid gümnaasiume luuakse üksikuid, üldjuhul ei lahutata põhikooli gümnaasiumist.

«Riigi tahet saab näha seadustes,» selgitas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond) Vikerraadios peetud vestlusringis. «Praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei näe ette, et peaks lahutama põhikooli ja gümnaasiumi. On jäänud võimalus erinevate variantide valimiseks. Tallinn on kõige suurem omavalitsus ja kõige suurem koolivõrk on Tallinnas, see peaks olema paindlik.»

Samas saates rääkis haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, et tulevikusuundumus on siiski põhikool ja gümnaasium lahus hoida ja uusi koole, kus mõlemad astmed oleksid koos, enam asutada ei saa. Ent ta ütles ka: «Võiksid olla põhjendatud erandid, kui on võimsad koolid, mille taga on imidž, las need siis jäävad.»

Tartu linnavõimude seisukoht on aga olnud, et Tamme gümnaasiumi ei ole õige sellise erandi alla painutada. Nooruse 9 koolimajja viidava kooli puhul aga räägitakse Tamme nime edasikandmisest – tunnustus seniste saavutuste eest.

Vana maja, vale maja

Praegune väitluste teravik ei olegi aga niivõrd Tammes põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisel. Kahe astme juriidilise lahutamisega pigem isegi lepitakse, aga vastuseisu tekitab gümnaasiumi viimine Nooruse 9 koolimajja.

Sellist mõtet väljendas näiteks Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urmas Tokko, kes täitis ka direktori kohuseid pärast seda, kui senine direktor Toomas Mälksoo mullu augustis ootamatult ameti maha pani.

«Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine – ma ei sõdi selle vastu, olen sellega leppinud, kuigi ma ei tea päris täpselt, miks seda on vaja teha,» ütles Tokko. «Ma olen varem ka öelnud, et Nooruse 9, mida küll püütakse põhjalikult renoveerida, ei ole üks tulevikukooli mudel. Vanast hoonest ei saa nüüdisaegset hoonet.»

Veenvad ei ole ka linna­valitsuse selgitused, et hoone konstruktsioonid on tugevad ning samasuguse projekti järgi ehitatud majades töötavad Raatuse gümnaasium, kommertsgümnaasium ja kunstigümnaasium, mis on olnud pikka aega tuntud kui linna ühed kehvemas korras koolimajad.

Tamme kooli hoolekogu kauane esimees Neinar Seli ütles, et hoolekogu töö käis kaua selle nimel, et nende gümnaasiumi ja põhikooli ei lahutataks, ja nad pakkusid välja ka eskiisi, mille järgi saaks praegusele Tamme gümnaasiumi hoonele teha juurdeehitise, mis oleks piisav kooli samas kohas jätkamiseks.

Hoolekogu praegune liige ja volikogus IRLi fraktsiooni kuuluv Elmut Paavel ütles eile, et läbi mängiti 540-kohalise gümnaasiumi ehitamise võimalus ning see mahuks küll. Peale selle oleks see odavam kui Nooruse koolimaja ostmine ja remontimine.

Paavel ütles, et selline juurdeehitamine maksaks linnavalitsuse arvutuste järgi 10,2 miljonit eurot. Samas Nooruse 9 koolimaja remont läheb maksma 10 miljonit, lisaks veel ostuhind üle miljoni euro.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku kinnitas, et selline hoone mahuks Tamme gümnaasiumi krundile kindlasti, kuid on ka palju probleeme – krunt saab väga täis, hajumisala jääb vähe ja naabermajade valgustingimused halveneksid.

«See oleks nagu tehas,» ütles Ranniku.

Ranniku möönis aga ka, et läbi ei ole mängitud muid võimalusi, näiteks selliseid, kus gümnaasium oleks tingliku viie paralleeli asemel neljaga, samuti põhikool oleks väiksem.

Olgu meenutatud, et koolivõrgukomisjon pakkus, et põhikool peaks olema lapsesõbralik, kus õpilasi ei ole liiga palju. Nii tuleks 1.–9. klassi kavandada kolm paralleeli. Tammest kujundab linnavalitsus praeguste tabelite järgi viie paralleeliga põhikooli – lapsed ei mahu muidu ära.

Linn peab tagama lastele koolikoha elukohajärgses põhikoolis, kuid koolipiirkonna piire saab ka nihutada, need ei kulge kaugeltki veel mööda Tamme kooli krundipiiri. Paavel märkis ühe viienda klassi näitel, et tema teada on 21 lapsest heal juhul kümme Tammelinnast.

Nooruse maja ostetud

Vastuseisu Tamme gümnaasiumi Nooruse koolimajja kolimisele süvendab see, et seal tuleb maja jagada täiskasvanute gümnaasiumiga. Abilinnapea Teppan ja haridusosakonna juhataja Raave nimetavad sellist vastuseisu kohatuks ja piinlikuks, aga vastuseisu see ei kaota.

Üleeile ütles Teppan, et kui peaks õnnestuma Tamme gümnaasiumi riigistamine ja riik on nõus rajama Nooruse koolimaja juurde mujalt pärit õpilastele mõeldud õpilaskodu, tuleb täiskasvanute gümnaasium muidugi mujale kolida.

Linnavalitsus kinnitas eile, et Nooruse 9 koolimaja on ostetud ja kuulub nüüd linnale, viimane makse on ülikoolile veel tegemata.

Riho Raave ütles siiski, et muidugi saab Tamme gümnaasiumi asjus ümber otsustada, kui selleks on poliitiline tahe, aga ta loodab, et seda ei tehta.

«Milleks siis vaeva näha, ma ei ole seda meelt, et otsustasime valesti, olen ikka seda meelt, et lahutamine on õige,» ütles Raave.

Ta lisas, et hoopis Nooruse koolimaja põhikooliks ehitamist ei saa õigeks pidada, sest sinna on Tammelinna lastel palju kaugem käia: «Tammelinna lapsed võiksid saada käia elukohalähedases põhikoolis, mitte üle Riia tänava.»

Tartu linnavolinik Sasi ütles, et teda kurvastab, et põhikoolidele tähelepanu pööramine ja nende sisuline reformimine kipub tagaplaanile jääma, tähelepanu on tehetel kinnisvaraga. Seejuures on põhikoolidest rääkides keskmes laste mahutamine. Tema meelest on linnavalitsus olnud ka liiga tagasihoidlik muudatuste selgitamisel.

Tokko on linnavalitsuselt vilistlastele saadetud kirjast välja lugenud ka ähvarduse ja soovitab olla protestimisega ettevaatlik.

«Linna esmane kohustus on tagada õppimisvõimalused põhikooliõpilastele koolikohustuse täitmiseks,» seisab selles. «Kui Tamme gümnaasiumi gümnaasiumiosale ei eraldata lisahoonet ja see jääb Tamme pst 24a hoonesse, tuleb linnal hakata järjest gümnaasiumiosa õpilaste arvu vähendama kuni selle sulgemiseni. Põhikoolilõpetajatele  gümnaasiumi õppekohtade tagamiseks ei ole linnal vaja Tartu Tamme gümnaasiumi gümnaasiumiosa säilitada.»

Teppan ütles, et Nooruse koolimaja remonditakse Tamme gümnaasiumi vajadusi ja õppesuundi arvestades ning sellest saab tänapäevane koolikeskkond.

Riigigümnaasiumi loomise üksikasjades ei ole veel kokku lepitud ja linnavalitsus peab pöialt, et vastuseis riigi huvi ei jahuta. Linn on kooli remontimiseks loodetud 7 miljonist eurost väga huvitatud. Abilinnapea Jüri Kõre (IRL) kommenteeris, et see raha on linnal ka ainus argument riigistamise toetuseks, koolide juhtimisega saab linn ise hakkama.

Teine maja, teine kool

Hinnanguid, kas Nooruse koolimajja viimise järel on Tamme gümnaasium ikka seesama tuntud kool uues kohas, on seinast seina. Kuni selleni, et see tähendab praeguse Tamme gümnaasiumi kadu ja hukku.

«Aga nii see on ju tegelikult,» ütles vilistlane Klaassen.

«Loen meile soodsaks, et jätkab Tamme gümnaasium, mis tähendab juriidilist järjepidevust. See on sama kool, aga kas see on ka sama popp ja sama suure sisseastumistungiga, näitab aeg,» ütles Tokko.

Tagasi üles