Kunde kahtleb automüüja aususes

Honda esindus Tartus Narva maanteel.

FOTO: Margus Ansu

Vahetult enne autoostu-lepingu sõlmimist avastas tartlane Anto Raukas, et kasutatud maastur Honda CR-V, mida firma Catwees müüs kui avariidest pääsenud sõidukit, on siiski plekimõlkimises osalenud.

Veel esmaspäeva õhtupoolikul viisaka masina ostu üle ette rõõmustanud Raukas läks eile hommikul Narva maanteele Honda esindusse ja teatas, et 2007. aastal valmistatud masina ostu-müügilepingule, mis oli allkirjastamiseks valmis, tema kätt alla ei pane.

«Kui mulle valetatakse auto tehtud avarii kohta, pole ma enam kindel ka näiteks spidomeetri näidu tõele vastavuses,» oli Raukas nördinud. «Usaldus selle esinduse vastu kadus täielikult.»

Kolm korda kinnitust

Natuke üle viie aasta vana nelikveoline auto jäi Anto Rau­­kasele silma mitme soodsa näitaja poolest, kõigest 75 000-kilomeetrine läbisõit oli neist üks kaalukamaid. Läinud reedel masinat salongis üle vaadates Raukase huvi ainult suurenes, sest Honda klantsis nii seest kui ka väljast.

Mees sai suulise kinnituse, et auto tehnoseisund on kontrollitud, hoolderaamat arvutis alates 2007. aastast üksikasjalikult jälgitav. Samas proovisõidule minnes uuris Raukas enda sõnul Catweesi müügikonsultandilt, ega Honda ole sattunud avariidesse.

«Vastus oli selge ei,» vahendas Raukas, kellega samamoodi kuulsid proovisõidu kaasa teinud abikaasa ja täiskasvanud poeg.

Kohe reedel küsis Anto Raukas Catweesi automüüja Indrek Taggeli käest Honda hinnapakkumise. Kindluse mõttes olevat ta taas pärinud avariide kohta ja saanud taas kinnituse, et ühtegi plekimõlkimist pole sõiduk läbi teinud.

Igaks juhuks kasutas Rau-

kase abikaasa pühapäeval ära ka kaudse tutvuse, helistades Catweesis töötavale tööde vastuvõtjale. Veel kord sai pere kuulda nii Honda veatust hoolderežiimist kui ka sellest, et avariidest on auto pääsenud. Ebameeldiv üllatus tabas Raukast esmaspäeva õhtul liikluskindlustusfondi kodulehekülge väisates.

«Esmaspäeva õhtul seitsme paiku helistati mulle kindlustusfirmast ja küsiti, kas nende pakutud kaskokindlustuse tingimused mulle sobivad,» kirjeldas Raukas. «Ütlesin: jah, sobivad. Siis märkasin kindlustuspaberite juures viidet liikluskindlustusfondi aadressile www.lkf.ee. Lõin seal sisse auto VIN-koodi ja sain aru, et mulle on valetatud.»

Liiklusfondi kodulehelt saab lugeda, et 2011. aasta 18. juunil jäi kõnealune Honda süüdi avariis, milles sai 500 kuni 2000 euro eest kahjustusi Volkswagen Passat. Täpsemat infot netist ei saa.

Catweesi juhataja Andres Antsov ütles, et välistab kliendi teadliku petmise, kuid inimlikku eksitust ta välistada ei saa. Antsovi sõnul kehtib firmas kord, et lisaks kõigi müüki toodavate kasutatud autode ülipõhjalikule tehnoülevaatusele kontrollitakse ka sõidukite avariilisust liiklusfondi kodulehelt.

«Sisekorra reeglitega on paigas, et kontrollime auto ajalugu oma võimaluste piires,» rääkis Antsov. «Kui näiteks kliendil on kaskokindlustus ning ta tagurdab kodus vastu garaažiust ja laseb auto remontida kohas x, siis meil avarii kohta infot pole, kui klient ise ei ütle ja silmaga midagi näha ei jää. Liikluskindlustusfondi kodulehel kaskojuhtumid ei kajastu.»

Kas kõnealusel juhul võidi Catweesis unustada Honda avariilisuse kontroll aadressil www.lkf.ee või vaadati olemasolevaid andmeid lohakalt, saab Antsovi sõnul öelda pärast firma sisejuurdlust.

«Meie ei taha ühtegi klienti loomulikult petta,» lausus Antsov. «Oleme töötanud üksteist aastat, info varjamine kliendi eest pole kuidagi meie huvides.»

Kontrolli ise

Anto Raukas on enda sõnul eriti häiritud sellest, et vältides põhimõtteliselt võõralt inimeselt käest kätte ostmist ja lootes Honda Tartu esindaja täielikule usaldusväärsusele, sai ta ometi petta, nagu oleks võinud saada suvalise müüja käest suvalise nurga taga.

«Autoturult võid saada ei tea mida, sulle võidakse luuletada mida iganes, aga firma esinduses peaks olema hoopis teine lugu,» leidis Rau­­kas.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et autoostu finantseerija, praegusel juhul Swedbank Liising, auto kohta teavet ei kogu ja kliendile esitatavate andmete õigsuse eest ei vastuta.

«Vastutavaks pooleks on ikkagi müüja, mitte finantseerija,» kinnitas Siilivask. «Seega oleks antud juhul pidanud sellest teadlik olema autoesindus, liising ei suudaks mitte kuidagi kontrollida kümneid tuhandeid autosid, mis iga aasta Eestis müüakse.»

Tagasi üles