Aardlapalu gaas aitab Tartul säästa

Aardlapalu prügila gaasikogumissüsteem hakkas tööle juulis. Praegu põletatakse gaas kohapeal lihtsalt ära. Foto: Sille Annuk

Tartu linn leidis riigihankel Aardlapalu prügilagaasi taaskasutaja ja prügila haldaja, kes esimesed viis aastat küsib linnalt tasu, siis aga hakkab ise maksma.

OÜ Doranova Baltic oli ainus sõelale jäänud pakkuja ja linnavalitsus sõlmib ettevõttega lepingu, mille järgi esimese viie aasta jooksul tuleb linnal tasuda prügilas majandamise eest 976 428 eurot. Pärast seda teenib linn 2 senti iga prügilast väljuva gaasikuupmeetri kohta, mis võib aastas anda hinnanguliselt 20 000 eurot.

Abilinnapea Raimond Tamm ütles tulemust kommenteerides, et ta ei ole vaimustatud, aga on rahul.

«On kaks positiivset aspekti,» märkis ta. «Biogaasi kui taastuvenergia allika kasutuselevõtt meie regioonis on lapsekingades. See on esimene võimalus teha mitte millestki midagi. Prügila on olemuselt mõttetu kogum jäätmeid. See elekter ja soojus, mida hakatakse kogutavast gaasist tootma, on kooskõlas linna seniste keskkonnasäästlike suundumustega.»

Teiseks aga on tema meelest oluline, et linn säästab prügila haldamise kulusid. Aastas oleks need praegustes hindades 160 000 eurot ja kümne aastaga laias laastus 1,6 miljonit, kuid arvestades pakkuja küsitud hinda ja võimalust tulevikus teenida, on linnavalitsuse hinnangul võimalik kokku hoida 700 000 eurot.

«Need ei ole tähtsusetud aspektid,» lausus Tamm. «Miks ma ei ole nii vaimustatud kui alguses – pool aastat on prügimäest eralduva gaasi hulka mõõdetud, eralduva gaasi hulk on hüplev ja keskmine ei ole nii suur, kui eeldati.»

Linna lootus oli, et gaasi eraldub 400–500 kuupmeetrit tunnis, kuid tuleb 200–300 kuupmeetrit.