Ellen Tohvri: vabatahtlik haldusreform – võimalik või võimatu

Ellen Tohvri Foto: Erakogu

Klaviatuuri järele sundis mind haarama uudis Mäksa vallavanema Taivo Tali umbusaldamisest ja päevapealt töösuhte lõpetamisest volikogu poolt (TPM 22.1). Et oleme olnud väga tihedas ja hästitoimivas koostöös valla juhtkonnaga ning olime kursis sealsete sündmustega, siis uudiseks see meile ei olnud.

Et vallavanema peamiseks süüks pandi just finantsteenuste sisseostmist*, on põhjust seda teemat natuke laiemalt selgitada ehk mis tegelikult omavalitsuste finantsteenistustes toimub.

Olukord omavalitsustes meenutab suuresti aastat 1991, mil asusime osutama rahandusteenuseid äriühingutele, hästitoimivast süsteemist olulisemaks peeti siis inimest laua taga.  2010. aastal pöördus üks Lõuna-Eesti vallavanem minu poole mõttega korraldada valla rahandusteenistus teenusena. Tehtud analüüs tõi selgelt välja ühe omavalitsuse sellealased kitsaskohad ning dubleerivad tegevused.

Auditi tulemusel selgus, et 2,5 töökoha asemel on võimalik tagada korralik töökoormus vaid ühele töökohale.

Vähem töötajaid

Nagu äriühingute raamatupidamises, on ka omavalitsuste finantsarvestuse korraldamisel erinevad töövood. Esimeses etapis tuleb töödelda hulk algdokumente ning neis sisalduv teave kanda programmidesse, teises etapis kontrollida ja tagada andmevoogude vahetus vallavalitsusele ja volikogule – tekkepõhised riigiaruanded, kassapõhised eelarve täitmise aruanded jne.

Olenevalt valitsuse ja volikogu võimekusest arve lugeda ning juhtida, on finantsteenistuse vastutaval isikul vaja osaleda ka istungitel ning selgitada arvude sisulist poolt.

Kuni 3000 elanikuga vallas jagub töökoormust ühele rahandustöötajale, aga kuna rollid ühe valla raames on erinevad, siis saab hakkama 0,7 raamatupidaja-  ja 0,3 finantsjuhi koormusega tingimusel, kui optimeeritud on ainult dokumentide ja infovoogude protsessid paberil. Üleminekul di­gidokumentidele ning digi­arvetele on võimalik suurendada tööjõu efektiivsust veelgi. Üks vanemraamatupidaja on suuteline töötlema vähemalt kahe väiksema (1000–2000 elanikku) valla raamatupidamise dokumendid ning üks tubli finantsjuht on suuteline teenust osutama vähemalt kolmele-neljale väiksemale vallale.  

Hea koostöö eelduseks on ka valla juhtkonna huvi ja motivatsioon oma süsteeme muuta.

Need muudatused puudutavad peaaegu kõiki valla töötajaid, sest dokumentidega mööda kabinette ringi tormamine asendub digitaalse kinnitusringiga, mida saab teha toolilt tõusmata – isegi siis, kui tool on juhuslikult palmide all rannas.

Odavam ja tõhusam

 Sisseostetav finantsteenus on odavam kui omavalitsuses ülalpeetav töötajaskond. Kui optimeerida ainult praegused tegevused ning teenuse osutaja rakendab parimad töötajad, siis on võimalik saada rahalist kokkuhoidu kuni 40 protsenti. Kahjuks saab vald ise sellest kokkuhoiust vaid 20 protsenti, sest äriühingule rakenduv teenuse käibemaks sööb sisuliselt ära 20 protsenti rahalisest efektiivsusest.

Lisaks otsesele kokkuhoiule kaasneb optimeeritud rahandusprotsessidega ka nn varjatud kokkuhoid – see on töö efektiivsuse kasv (rahadokumentide käsitlemine on lihtsam ja kiirem).

Minu arusaamist mööda on omavalitsus nagu valla ettevõte, kelle peamiseks ülesandeks on oma piiratud rahaliste vahenditega tagada parim teenindus.

Iga omavalitsus koondab enda alla päris tiheda struktuuri, kuhu kuuluvad allasutused (kellel on väga tihe ja ühine rahavereringe), siis veel osakonnad või üksused, kuidas neid ka nimetatud ei ole.

Nende eelarvete koostamine ja kinnitamine on väga tähtis ja suurt ajakulu nõudev tegevus. Kui siis aasta lõpus on rahakulutamises kenasti kokku lepitud, tuleb järjepidevalt kokkuleppe tingimusi järgida. Kahjuks see süsteem väga hästi ei toimi ja struktuuriüksused oma tulemuste kohta infot ei saa või halvemal juhul ei oska isegi seda lugeda.

Kiireks läheb aasta lõpus, kui on vaja kõik arvud eelarvega võrreldes ühtlustada ning teada, millisel real kui palju raha veel on. Siin on pikk maa minna, et seda kõike koos õppida ja kasutada.

Võimalus, mitte kohustus

Eelarvedistsipliin on omavalitsuse juhtimisel üks olulisimaid eesmärke ning kui seda mõistavad ka struktuuriüksused, siis pareneb kõigi valla töötajate arusaam oma asutuse ja valla rahakotist.

Et nii oleks, oleme võtnud endale raske lähteülesande ning püüame omavalitsuse eelarve koostamise ja täitmise aruanded integreerida majandustarkvaradega ning tagada huvilistele juurdepääsu aruannetele internetis ehk see on edaspidi sama lihtne kui maksudeklaratsiooni täitmine.

Omavalitsuste finantssüsteemide optimeerimine oleks pidanud laiemat kõlapinda leidma juba mitme aasta eest. Vallavalitsuse ja selle juhi keskne tööülesanne on teenida oma valda parimal võimalikul moel ja leida vastused olulistele küsimustele. Mis seal salata, rahandusse puutuv on viimastel aastatel olnud teravaimaid probleeme ning miks süüdistada neid juhte, kes on selles valdkonnas suutnud positiivseid muudatusi teha ja saavutanud kokkuhoidu?

Hoolimata Mäksa volikogu otsusest ei ole me lepingu lõpetamise pärast löödud, sest hea koostöö eelduseks on ikka mõlema poole huvi. Kahju, et meie reformimise ettepanekutesse ei süvenetud ja rohkem kui 10 000 euro suurune kokkuhoid ei ole vallale mingi raha. Kuid koostöö omavalitsuse ja teenust pakkuva ettevõtte vahel on ikka vaid võimalus, mitte kohustus.

* EFTA OÜ osutas Mäksa vallale finantsteenust 2012. aasta jaanuarist.

Samal teemal: «Mäksa volikogu vahetas vallavanema välja», TPM 22.1.