R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laiuse kelgunõlv pürib mäesuusakeskuseks

Risto Mets
, reporter
Laiuse kelgunõlv pürib mäesuusakeskuseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Laiusemäe Arenduskeskuse juht Hardi Perk andis eile mäe jalamil asuvale suusatõstukile viimast lihvi.
Laiusemäe Arenduskeskuse juht Hardi Perk andis eile mäe jalamil asuvale suusatõstukile viimast lihvi. Foto: Margus Ansu

Seni kohaliku kelgutamiskohana tuntud Laiuse mäkke Jõgevamaal hakkab talverõõmude nautijaid sõidutama suusatõstuk, mis saab kasutusloa eeldatavasti täna.

Väiksele Munamäele ja Kuutsemäele umbes 35-meetrise kõrguste vahega Laiuse nõlv ilmselt konkurentsi ei paku, küll aga sobib see suurepäraselt harjutusmäeks, leidis mäge arendava Laiusemäe Arenduskeskuse juht Hardi Perk.

Arenduse nähtavaim osa ongi 270 meetrit pikk tõstuk, mis töötas seni Lätis Csise suusakeskuses. Veel on rajatud uus elektrialajaam, kaevatud tiik ning varutud tehnika lume tootmiseks. Otse Jõgeva–Mustvee maantee äärde soovib Perk ehitada ka autoparkla ning 700-ruutmeetrise maja, kus keskus tulevikus tööle hakkaks.

Neliteist aastat tagasi ostis Perk ära mäe jalamil asuva talukoha. Vana maja remonti ta küll alustas, kuid on sinna kodu rajamise mõttest ajapikku loobunud. Küll aga leiab ta, et avar nõlv võiks olla ühiskondlikus kasutuses.

Nii saigi moodustatud mäe arenduskeskus ja töö käib nõlva ettevalmistamiseks juba 2009. aastast. Seni kelgumäena kasutusel olnud kõrvalkrunt kuulub Jõgeva vallale. Nii vald kui Perk ise andsid oma krundi mittetulundusühingule kümneks aastaks tasuta rendile.

PRIAst ja Jõgeva vallalt sai arenduskeskus esmalt 1,1 miljonit krooni (ligikaudu 70 000 eurot), mille eest valmis täpne detailplaneering, uued elektriühendused, veevõtukoht ja sai soetatud lumetootmistehnika. Edasised toetused on mõeldud maastikutöödeks, parkla ja keskusemaja projekteerimiseks.

Suuremad maastikutööd said tehtud mullu. Nimelt eemaldas arenduskeskus nõlva poolitanud kruusatee, võttis maha ette jäänud puid ning tasandas künklikumaid kohti. Mäe profiili keskus muuta ei plaani. Suviti on nõlv kasutuses rohumaana, mille pealt varub kohalik loomakasvataja sööta.

Nüüd tahab arenduskeskus mäe võimalikult ruttu tööle saada, sest tehtud kulutused on ühingu pangaarve üsna tühjaks kurnanud. «Kõik seisiski tõstuki puudumise taga,» nentis Perk. Kui kasutusluba tuleb, on talvenautlejad oodatud juba neljapäeval või reedel, arvas ta.

Et talve selgroog on juba murtud, ei jõua arenduskeskus enam alustada lumelaualaenutusega. Lumerõngaid on laenutamiseks varutud aga juba hulgi ning lähiajal peaksid tulema ka mäesuusad. Tulevikus on plaanis alustada suusa- ja lumelauakoolitusi.

Jõgeva vald on aastatel 2009–2012 arenduskeskust toetanud ligi 11 500 euroga, märkis vallavanem Enn Kurg. Nõlval lund tihendanud Kuremaa rajatraktori töö on samuti tasunud vald, kuid see on väike summa, lisas ta.

Vallajuhi hinnangul võiks tõstuki töölepanek ka mäe peal elu käima panna. «Kindlasti on see hea koht, kus eelkõige kohalik inimene saaks kelgutada ja lumelauasõitu harjutada,» leidis ta.

Suusakeskusega aga mäel tehtavad tööd ei lõpe. Mäe otsas asuvasse looduslikku nõkku tahavad nii arenduskeskus kui vald rajada laululava. Pergi sõnul on ta rääkinud kohalike kultuurijuhtidega ning kõik on leidnud, et tulevikus võiks korraldada maakondlikud laulu- ja tantsupeod just Laiuse mäe otsas.

Esialgsete kavade järgi on lauluväljakule plaanitud kuni 2500 istekohta. Laulukaar tuleb aga trepi ja vaateplatvormiga. «Ammu on räägitud, et Laiuse mäel pole vaatetorni. Peagi peaks saama seegi mure lahendatud,» lisas Perk.

Märksõnad
Tagasi üles