Lasteaed elab lugude kütkes

Päikesejänkude rühm on oma õpetaja Merle Piili juhendamisel samuti võõraste rahvaste kohta õppinud. Foto: Margus Ansu

Kesklinna lastekeskuse asukad on juba 2011. aasta sügisest tegutsenud muinasjuttude maailmas ning tutvunud mitte ainult siinsete, vaid ka palju eksootilisemate maade lugudega.

Seitset riiki ühendav ettevõtmine on ülesehituselt lihtne ja konkreetne. Igas osalevas koolis või lasteaias mõeldi esiteks välja üks muinasjutt, järgmises etapis läksid lood vahetusse ning lapsed said ülesandeks joonistada pildid mõne teise maa loole.

Siis oli vaja veel järgmistest juttudest teha laul ja tants ning kõige viimasena valmib igal riigil etendus, kus kasutatakse ära kõik varemtehtu.

Praegu ongi lastekeskuses käsil tantsu loomine türgi muinasjutule «Pada, mis ära suri». Veel on vaja lavastada etendus ning sellega kaheaastane projekt juuni alguses lõpebki.

Sellisel ettevõtmisel on palju eesmärke, kuid üks tähtsaimaid neist on tekitada lastes sallivust ja austust teistsuguste kultuuride, traditsioonide ja inimeste vastu.

Kõik teevad kaasa

Projekti juht, Päikesejänkude rühma õpetaja Merle Piil rääkis, et kaasatud on kogu lasteaed, kuid tegevused käivad ikka igas rühmas eraldi. Näiteks muinasjutte tuli rühmade peale kolm, mille hulgast lapsed ja vanemad said kodulehel oma lemmiku valida.

Suures osas teevad töö ikkagi ära õpetajad, sest nii mõnigi asi käib lasteaialastel üle jõu.

Õppealajuhataja Anneli Arike rääkis, et paaris partnerriigis on lapsed tunduvalt vanemad, isegi kuuendast klassist, ning nendel on näiteks laulusõnade kirjutamine või viisijupi loomine ehk lihtsam.

Pärast iga etappi saavad õpetajad kokku ning näitavad üksteisele pilte ja videoid sellest, mida vahepeal on tehtud.

Õpetajate sõnul on igal kokkusaamisel hästi põnev näha, mida ja kuidas teised on ülesandest aru saanud. Kuna ette antud ülesanne on küllalt üldsõnaline, siis lahendavad kõik selle üsna erinevalt.

Võrdlemist ja mõtteid, et oleks ju ka võinud niimoodi teha, ei ole. «Sellest me saime ammu üle,» muigas Anneli Arike.

Näiteks Walesis tehti hispaania muinasjutule draakonist laul, millel kuus salmi ja refrään, eestlaste laul islandi trolliloole oli aga mitu korda lühem ja lihtsam.

Uued kohad

Kui õpetajad reisilt tagasi tulevad, tutvustavad lastele kõiksuguste meetoditega seda riiki, mille muinasjutt on järgmise ülesande aluseks: vaadatakse raamatuid ja pilte, kutsutakse külla asjatundjaid külalisi, kuulatakse selle riigi muusikat.

Laste eelteadmised teiste riikide kohta on olnud mitmesugused. Näiteks Türgis on üks või teine ikka puhkamas käinud, Island aga oli eksootika, mille tegid eriti vaimustavaks loomulikult vulkaanid.

Õpetajaile endile on üks suurimaid väärtusi muidugi see, et saab käia teistes riikides ning näha, kuidas seal lasteaedades ja koolides asjad käivad. Kuigi materiaalse poole pealt kipub meil üldiselt seis kehvem olema, on ka seda, mille üle võib uhke olla.

Projekt SMARD

• «S-tories, M-usic, AR-t and D-rama as an intercultural dialogue» on rahvusvaheline projekt teiste kultuuride tutvustamiseks lastele ning ka õpetajate harimiseks ja täiendamiseks.

• Kaheaastase projekti käegakatsutavaks tulemuseks on raamat laste loodud muinasjuttude ja piltidega, CDd lauludega ja filmiülesvõtted tantsudest.

• Muinasjutuvahetuses osalevad Eesti, Kataloonia, Island, Türgi, Belgia, Wales ja Saksamaa.

• Mida lapsed koos õpetajatega teinud on, näeb kodulehelt comeniussmard.bloemendaal.be.