Tartu Ülikooli üliõpilasesindus leiab, et järsult karmistuv õppekorralduseeskiri ähvardab värskeid tudengeid tarbetu stressiga ning võib ajada nad õppimise ja töötamise vahel valides nõiaringi.
Õppetasu teeb tudengeile muret
29. jaanuar 2013, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud reedel kiitis Tartu Ülikooli 21-liikmeline senat kahe kolmandiku häälteenamusega heaks õppeteenustasude kehtestamise korra, mille järgi peab tudeng maksma teenustasu, kui on jäänud õppekavast maha enam kui kuue ainepunktiga.
Praegu kehtiva korra järgi arvatakse tudeng osakoormusega õppesse ning temalt nõutakse oma õppekulude hüvitamist, kui aastasest õppekavast on täidetud alla 75 protsendi.
Eeldatavasti selle aasta sügisest jõustuva uue korra järgi tuleb õppekava täita esimese aasta lõpuks vähemalt 90 protsendi mahus ning õppeaastate summas ei tohi ainepunktivõlg ületada kuut punkti.
Otsustab nõukogu
Iga kuuepunktilist võlamiinimumi ületava ainepunkti pealt tuleb tudengil hakata maksma 45 eurot. Kui näiteks teise õppeaasta alguses on õppeaastaks ette nähtud 60 ainepunktist kogumata kaheksa, tuleb maksta kahe punkti eest kokku 90 eurot õppeteenustasu.
Kümnepunktise võlasumma puhul tuleb maksta nelja punkti pealt 180 eurot jne. Maksta tuleb igal semestril alates kolmandast semestrist.
«Praegusega võrreldes on see väga karm nõudmine,» sedastas Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Erik Raudsepp. «Meie ootus oli, et ülikooli senat tuleb tudengeile vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks variandi, mille järgi võiks jooksvalt olla teenimata üheksa ainepunkti.»
Ülikooli senatis ei leidnud üliõpilasesinduse ettepanek toetust ning ka eilsel ülikooli õppekomisjoni koosolekul ei esitanud teaduskondade õppeprodekaanid kuuepunktilise võlalaega konkureerivaid ettepanekuid. Lõpliku sõna saab TÜ nõukogu öelda 25. veebruaril.
Erik Raudsepa sõnul teeb üliõpilasesindust murelikuks, et radikaalsest muudatusest sündida võivaid tagasilööke pole analüüsitud.
Raudsepp märkis, et riigi kõrghariduspoliitika siht on keskendada tudengid õppima ja vältida õppimise kõrvalt töötamist, kuid tegelikkuses võib see just kannustada noori üliõpilaspõlves raha teenima.
«Keegi ei oska ülikooli tulles ennustada, kui hästi ta siin juba esimesel õppeaastal hakkama saab,» argumenteeris ta. «Kui alles keskkoolipingist tulnule pannakse peale selline pinge, võib ta otsida endale kohe ülikooli kõrvalt igaks juhuks töökoha, sest ta saab aru, et kevadel, kui ainepunktid pole koos ja tarvis õppeteenustasu maksta, on hilja hakata tööd otsima.»
Vajaduspõhist õppetoetust, mis algab 75 eurost ning lõpeb 220 euroga sõltuvalt leibkonna majanduslikust seisust, saab uuest õppeaastast taotleda vaid veidi üle kolmandiku kõigist tudengitest.
«Suur osa tudengeist on sunnitud tööle minema, sest ei ela selle rahaga ära,» väitis Raudsepp. «Ta läheb tööle, jääb seetõttu ülikoolis ainepunkte võlgu, peab hakkama maksma õppeteenustasu ja seetõttu on sunnitud omakorda rohkem töötama.»
Õppida kiirelt ja hästi
Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul lähtub uus õppeteenustasude kord eeldusest, et kõik tudengid võiks tulla ülikooli plaaniga õppida väga hästi ning lõpetada nominaalajaga.
«Kui läheks läbi üliõpilasesinduse ettepanek seada õppeteenustasu maksmise piiriks üheksa ainepunkti, siis arvestades, et igal aastal võib jääda võlgu üheksa punkti, seadustaks me sisuliselt ühe lisa-aasta,» leidis Hallik.
Erik Raudsepp tõdes, et esialgne tudengite soov oli tõesti lubada üheksapunktist võlga igal aastal, kuid senatisse viidi siiski hääletamiseks realistlikum ettepanek lubada sellist võlga kolme aasta peale kokku.
Martin Hallik tuletas meelde, et riigi kõrgharidusreformi siht on pakkuda kõrgharidust tasuta ja motiveerida üliõpilasi jõudma bakalaureusekraadini kolme aastaga.
Raha hakkavad ülikoolid saama riigilt tulemuste järgi, aga kui tulemused pole head, st õpingud jäävad venima paljudel, annab riik raha vähem. Seega tuleb seda kompenseerida õppeteenustasudest.
«Tuletan meelde, et erandid jäävad kehtima kuni 7-aastaste laste vanemaile ja ka välismaal õppijaile,» märkis Hallik. «Kuid välismaale mineku eel tuleb teha õppeplaan, et tudeng keskenduks ikka erialastele ainetele.»