Paljudes Eestimaa kodudes surusid nii lapsed kui ka suured nädalavahetusel nina vastu aknaklaasi ja kissitasid silmi, et lugeda kokku kõik aeda külastanud linnuliigid. Esialgsel hinnangul oli seekordsel aialinnuvaatlusel osalejaid mullusest kolmandiku võrra rohkem.
Aialinnud hoidsid meeli elevil
29. jaanuar 2013, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõplikud tulemused selguvad alles pärast 5. veebruari, sest just selle ajani saab oma vaatlusandmeid läkitada Eesti Ornitoloogiaühingule.
Andmed peab ühing üle kontrollima, sest sageli eksivad inimesed vaatluse reeglite vastu, selgitas talvise aialinnuvaatluse koordineerija Aarne Tuule.
Näiteks kiputakse kokku lugema tunni aja vältel nähtud linnud, kirja peaks panema aga korraga nähtud maksimumi, selgitas Tuule. Samuti märgivad hobivaatlejad liiga kergekäeliselt ära haruldasi linde. «Saame andmed näiteks roherähni vaatlusest, aga kui saadame inimesele roherähni pildi, selgub, et ta on näinud hoopis hallpea-rähni,» rääkis Tuule.
Eile päeval oli vaadeldud sulelisi ühingu veebilehel asuvasse andmebaasi sisestanud 1357 inimest, kes nägid kokku 50 252 lindu. Tartumaal oli oma vaatlusandmed sisestanud 173 inimest, kes nägid 6342 lindu, kokku 45 liigi esindajaid. Enim kohatud lind oli rohevint (väikesel pildil), kes juhtis õige napilt rasvatihase ees. Rasvatihane ja rohevint olid kogu Eestis enim nähtud linnud.
Veel nähti Tartumaal palju põld- ja koduvarblasi, hakke, leevikesi (suurel pildil), hallvareseid, talvikesi ja sinitihaseid. Haruldasematest sulelistest märgiti näiteks raudkulli ja tamme-kirjurähni.