/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/01/03/492862t1hb7e8.jpg)
Piletikontrollid leiavad Tartus keskmiselt kolm sõiduõiguseta sõitjat bussi kohta ja umbes pooled määratud trahvidest jäävadki laekumata, ütles linnasekretär Jüri Mölder volikogus.
Bussijänestele määratud trahvidest laekub Tartus pool
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahatrahvide laekumine on probleem,» nentis Mölder. «Mida aasta edasi, seda vähem inimesed maksavad vabatahtlikult rahatrahvi. Järjest kasvab sundtäitmisele saadetud trahvide arv.»
Mölder rääkis linnavolinikele, et selline olukord tõstatab küsimuse kontrolli meetodite kohta. Ta tõi näiteks, et kui Tartus alustas tööd bussifirma Sebe, proovis linnavalitsus aasta alguses sellist moodust, et piletikontroll sõitis kaasa ja nn jänestele anti valida, kas osta pilet või väljuda bussist. Väärteomenetlust ei alustatud. Tulemuseks oli, et järsult kasvas bussijuhilt ostetud piletite hulk.
Kaks kolmeliikmelist üksust
Praegu on linna menetlusteenistuses kaks kolmeliikmelist piletikontrolli üksust, veel kolm piletikontrollimisega seotud ametnikku teeb kontoritööd.
Üksused jõuavad tööpäeva jooksul kontrollida kumbki umbes 30 bussi ja bussi kohta leiavad nad keskmiselt kolm jänest. Rekord on olnud 28 jänest.
Sõiduõigust kontrollitakse tavapärasel tööajal, aga ka nädalavahetuseti ja vahel öösiti.
Umbes 40 protsenti jänestest on varemgi vahele jäänud, keskmine määratav trahv on 16 eurot, aga lubatud on trahvida kuni 40 euroga, mis on kümme trahviühikut.
Mölder ütles, et trahvi suuruse määramisel arvestatakse kohtu seisukohtadega. Ei rakendata võimalikult suurt määra. Veel rääkis Mölder, et piletikontrollide tegutsemine liigub sõitjale soodsamas suunas: «Ammu enam ei ole probleemiks, kui kooliealisel lapsel on sooduspilet, aga ei ole õpilaspiletit kaasas.»
Niisamuti on tema sõnul pensioniealistega: «Kui vaatad inimesele näkku ja tuvastad, et vanuse järgi oleks tal õigus tasuta sõita, siis ei ole mõtet norida dokumendi puudumise üle. Püüame sõiduõiguse kontrolli juures olla võimalikult positiivsed sõitjate suhtes.»
Siiski oli Mölder seisukohal, et kontrollimine on koormav ja negatiivne ega tee kedagi õnnelikuks.
«Kontrolli tehakse valdavalt peatustes, buss jääb seisma, kontroll püütakse teha kahe minuti jooksul, aga see võib kellelegi tähendada järgmisest bussist mahajäämist või kuhugi hilinemist,» nentis Mölder.
Arutluskoht on, kuidas kontrollimist paremini korraldada ja kuidas suurendada kontrolli tõhusust. Lauskontrolli ei pidanud linnasekretär ka mõistlikuks.
Seadmed abistavad
Muudatusi toob kontrollimisel üleminek elektroonilisele piletisüsteemile: tehnilised seadmed bussides teevad osa tööd inimeste eest ära.
«Siinjuures tuleb langetada mõnes mõttes valusaid otsuseid: kas me kehtestame põhimõtte, et bussi tohib siseneda ainult esiuksest,» selgitas Mölder.
«Senise töö käigus on tuvastatud, et kontrollijate nähtavaks muutmisel on seos sõitjate käitumisega. Aasta-aastalt on vähenenud sõiduõiguseta isikute arv ja suurenenud piletitulu,» lisas Tartu menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi.
Eelmisel aastal määrasid piletikontrolörid 3246 rahatrahvi. Veerand sõiduõiguseta sõitjaist olid alaealised. Esmakordse korrarikkumise korral on alaealisi enamasti suuliselt hoiatatud.