/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/01/27/1541832t1hf954.jpg)
Kui Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart tutvustas reporterile oktoobri lõpul Tõraveres värskelt remonditud peahoonet, seisatus ta ka suure kosmosekujutise juures teisel korrusel saali kõrval nišis.
Pilt universumist muutub selgemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lummavalt kauni pildi autorid on observatooriumi teadurid Taavi Tuvikene (34) ja Elmo Tempel (32). Reinarti hinnangul on nende kahe koostöös valminud kujutis Andromeeda galaktikast kui tervikust praegu kõige detailsem.
Üks põhjustest, miks ei ole varem keegi teine maailmas seda teinud, peitub Tuvikese sõnul Andromeeda galaktika näivas suuruses. Et sellisest hiiglaslikust alast saada nii üksikasjaline pilt, kui Maa pealt vaadeldes üldse võimalik, tuleb laia vaateväljaga teleskoobi abil teha palju ülesvõtteid ja need pärast mosaiigiks liita.
672 väikest digipilti
Niisiis ei piisa teleskoobi suunamisest ja kaameraga klõpsu tegemisest. «Meie kasutasime Sloani digitaalsest taevaülevaatest pärit vaatlusandmeid, mis sisaldavad lisaks Andromeeda galaktikale ka selle ümbrust,» jätkas Tuvikene. «Mosaiik tuli kokku panna 672 väiksemast digipildist.»
Monteerimisel tuli ilmsiks palju tehnilisi probleeme, mille lahendamiseks kulus Tuvikesel ja Tempelil mitu kuud. Seetõttu on ka mõistetav, et niisugust pilti pole varem tehtud.
Andromeeda udukogu ehk teaduslikult galaktika M 31 on Tõravere astronoomide üks meelisobjekte juba ligi sajand. Umbes kuus aastat tagasi jätkasid Elmo Tempel, Taavi Tuvikene, Peeter Tenjes ja Antti Tamm eelkäijate tööd, asudes sedasama galaktikat üksikasjalisemalt uurima.
«Üks põhjusi, miks just Andromeeda galaktika, on kindlasti see, et Andromeeda on meile kõige lähem Linnuteega sarnanev spiraalgalaktika,» selgitas Tempel. «Uurides detailselt Andromeeda galaktikat, saame üht-teist teada ka meie kodugalaktika Linnutee tekkimise kohta.»
Pildi idee sugenes 2009. aasta lõpus, kui Tempel ja tema kolleegid avaldasid oma esimesed uurimistulemused Andromeeda galaktika modelleerimise kohta.
Vajaduse ühendada 672 kaadrit tervikuks tekitas algselt teaduslik huvi, kuid siis otsustasid astronoomid neist kokku panna ka värvilise kujutise. «Võib öelda, et valminud ilupilt on teadustöö kõrvalprodukt,» märkis Tempel.
Kevadel 2011 pärast põhjalikku remonti avatud Tartu tähetornis on seesama pilt teises asendis.
Tähetornis on Tuvikese sõnul põhirõhk Andromeedal, mitte niivõrd galaktikat ümbritseval taustal. «Seetõttu otsustasime pildi pöörata võimalikult sellise nurga alla, nagu Andromeeda meile Eestimaa tähistaevas paistab,» lisas ta.
Tõraveres välja pandud pildi puhul on pööratud rohkem tähelepanu taustagalaktikatele, sest observatooriumis tegeldakse nendega palju.
Teiste hulgas on Andromeeda galaktikaga seotud Eesti praeguse nimekaima astronoomi Jaan Einasto avastus. Nimelt tõestas ta aastal 1974 tumeda aine olemasolu universumis ja esitas Andromeeda mudeli koos tumeda aine haloga.
Tempel, Tamm, Tenjes ja Tuvikene on enneolematut mosaiikpilti kasutanud juba mitmes teadusartiklis. Muu hulgas on olnud eesmärgiks uurida üksipulgi, kuidas tumeaine on Andromeedas jaotunud.
«Lisaks meile on selle pildi vastu suurt huvi tundnud teised uurimisrühmad mitmelt poolt Euroopast,» lisas Tempel. «Meie ilupilti kasutab ühes astronoomiat populariseerivas projektis ka BBC.»
Linnutee pilt Lundis
Üle poole sajandi tagasi hakkas teadusringkondades ereda komeedina tähelepanu püüdma üks teine eestlaste loodud kosmiline pilt.
Lundi observatooriumis Rootsis valmis 1955. aastal Martin Kesküla ja tema abikaasa Tatjana Kesküla ühises loomingus Linnutee kujutis. Seda on aastakümnete jooksul rohkesti reprodutseeritud laias maailmas. «Tegemist on üpris kuulsa teosega,» kinnitas Tartu observatooriumi vanemteadur Urmas Haud.
Tänavu lendab orbiidile kosmoseaparaat Gaia, mis muudab pildi universumist selgemaks, andes Linnuteest uuel tasemel kujutise. Tõravere teadlased on Gaia missiooni ettevalmistuses osalenud kümmekond aastat.
Kui palju erineb Kesküla pere loodud pilt põhiolemuselt sellest, mis tekib Linnutee kohta eelolevas suures ühisettevõtmises?
«Lundis tehtud pilt on kahemõõtmeline, Gaia missioonis koostatakse kolmemõõtmeline mudel meie Linnuteest,» selgitas Tuvikene. «Gaia mõõdab lisaks miljardi tähe asukohale ka nende kaugused ja liikumiskiirused, nii et me saame teada, kuidas tähed Linnutees paiknevad ja kuidas nad üksteise suhtes ja ümber Linnutee keskosa liiguvad.»
Toome tähetornis on Andromeeda pildi juures kirjas, et see galaktika läheneb Linnuteele – niisiis meile – kiirusega 301 kilomeetrit sekundis. Millal kokku põrkame ja mis see kaasa toob?
Andromeeda läheneb
Praeguste vaatlusandmete kohaselt juhtub see umbes nelja miljardi aasta pärast. Tempel lohutas, et kuivõrd tähed paiknevad galaktikates suhteliselt hõredalt, siis see nn kokkupõrge väga suure tõenäosusega ei mõjuta kuidagi Päikesesüsteemis asuvaid planeete.
Taevasse vaadata oleks tolles kauges tulevikus tema meelest väga ilus, sest Andromeeda kataks väga suure osa meie tähistaevast.
«Inimkond seda kokkupõrget siiski ei näe, sest vähem kui nelja miljardi aasta pärast hakkab Päike tasapisi punaseks hiiuks muutuma. Selle tagajärjel muutub Maa elamiskõlbmatuks,» lisas Tempel. «Õnneks on neli miljardit aastat väga pikk aeg. Meil ei tule selle pärast muretseda.»