Akadeemik Jaan Einasto avastus, mille ta esitas aastal 1974 tumeaine olemasolu kohta universumis, on seotud Andromeedaga. Seni on tumeaine endast andnud suhteliselt vähe teateid. Kui suur on tõenäosus, et tänavu saavad teadlased anda vastuse küsimusele, mis asi see siis õigupoolest on?
«Tõepoolest, tumeaine olemasolu praegusel hetkel on ainult gravitatsiooniline. See tähendab, et me teame tumeaine olemasolust ainult seetõttu, et ta mõjutab teisi, vaadeldavaid objekte,» märkis Tartu observatooriumi teadur Elmo Tempel (pildil).
Selliseid kaudseid tõendeid tumeaine kohta on tema hinnangul samas väga palju ja valdav osa teadlastest usub, et tumeaine on olemas.
«Praeguse aja suur küsimus ongi, et mis see tumeaine oma olemuselt täpselt on,» selgitas Tempel. «Hetkel sellele küsimusele vastust pole, kuid eelmisel kevadel leiti kosmoseteleskoop Fermi andmetest üks veider signaal, mida võib tõlgendada kui tumeaine osakeste annihilatsiooni.»
Annihilatsioon on aineosakeste lagunemine, mis tekitab tugevat gammakiirgust. Kosmoseteleskoop Fermi kaardistab gammakiirgust.
Martti Raidal, Andi Hektor ja Elmo Tempel olid ühed esimesed, kes seda signaali uurisid ning kes seostasid selle otseselt meie galaktika keskmega, kus tumeaine tihedus on kõige suurem. «Kui see signaal leiab käesoleval aastal kinnituse, siis see avastus on kindlasti suur tõuge tumeaine olemuse mõistmise suunas,» märkis Tempel.
Tõenäoliselt annab kinnituse Cherenkovi teleskoop HESS II, mis asub Aafrika lõunaosas Namiibia kõrbes.
Siiski ei usu Tõravere teadur, et selgus tumeaine olemuse kohta tekib tänavu. Kuid ta loodab, et see avastus viib mõistmisele lähemale ja aitab planeerida järgmisi eksperimente.
«Kui lõpetuseks mingi ennustus teha, siis ma usun, et tumeaine müstika leiab mingisuguse lahenduse lähema viie või kümne aasta jooksul – olgu see siis praegust teooriat soosiv või mitte,» arvas Tempel. «Kui olla optimist, siis ehk varemgi.»