Nailonliinil trikitamine nõuab keskendumist

Tauri-Viljar Vahesaar käis publiku ees esinemise närvi kogumas Treffneri talendivõistlusel. Üks tema kava esimesi elemente oli staatiline Buddha asend (1), samuti näitas ta publikule liinil kõndimist, mis on trikkide aluseks (2). Liini peale saab hüpata näiteks kõhuli (3) või hoogu võtta (4) ja seejärel saltoga liinilt maha hüpata (5) Foto: Andreas Must

Aastaid on inimesed tsirkuses köielkõndijaid imetlenud, kuid elastsel liinil mitmesuguste trikkide tegemine on sellest sammuke veel edasi.

Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Tauri-Viljar Vahesaar (19) astus poole aasta eest teist korda elus elastsele liinile ehk slack­line’ile. Kolm kuud tagasi ehk vaid paarikuise harjutamise järel pälvis ta ülemaailmsel videovõistlusel King of Slack­line 2012 koha parima 15 seas.

15 sekka viis noormehe viie vooru edukas läbimine. Igasse uude ringi pääsemine tähendas seda, et osalised saatsid võistlusele uue video, mida žürii hindas.

Hea saavutus tiivustas Vahesaart sedavõrd, et nüüd treenib ta iga päev, et selle aasta võistlusel vähemalt kahe parima hulka tulla. «Olen akrobaatikaga tegelenud ning see on heaks põhjaks,» arvas Vahesaar põhjuseks, kuidas ta nii kiiresti on arenenud.

Korra nädalas harjutab ta kooli võimlas, kahel korral osaleb juhendajana akrobaatikatreeningutel ning ülejäänud päevadel harjutab oma kodu juurde õue üles pandud liinil.

Kui juba trenniks läheb, siis kestab see noormehel kolm tundi järjest. Vahesaar selgitas, et näiteks breiktants on hästi intensiivne, mida keha üle tunni teha ei jaksa, slackline’il kulub aga ka pikem aeg märkamatult.

Edasiminek motiveerib

Trenn näeb enamasti välja selline, et alguses ta kõnnib liinil, seejärel alustab kergemate elementidega (staatilised asendid liinil) ning lõpuks võtab ette keerulisemad trikid (saltod ja muud hüpped). Lõppu jääb kindlasti korralik venitus, sest kogu aja töötavad lihased kogu kehas.

Vahesaar leidis, et kõndimine peaks võimetekohane olema igaühele ning seda saab harjutada kasvõi koormarihmal, mis puude vahele pingule tõmmatud.

Esimesel kahel korral ei pruugi veel õiget tasakaalu leida, kuid kui see tehnika käes, siis keha enam ei unusta.

Ta möönis, et üksi harjutada on tihti vaimselt raske, kuid teda motiveerib iga edusamm ning muusika. Näiteks Michael Jacksoni «Billy Jean» kuulub tema trenni lemmikrepertuaari. Ühel hetkel tahab ta jõuda niikaugele, et muusika ei ole ainult motiveerimiseks, vaid annab ka rütmi, mille saatel hüpata.

Liinil trikitamine arendab Vahesaare sõnul keskendumisvõimet, sest liini peal olles peab pilk olema ühel kohal ning keha ei tohi olla pinges. Lisaks areneb keha valitsemine ning lisandub tubli annus julgust. «Iga trenn annab tahet edasi pürgida. Kui ühe asja kätte saad, siis tahaks juba järgmist proovida,» jutustas noormees.

Madonnaga tuuril

Eestis on slackline’iga tegelejaid napilt kümmekond – Tartus, Tallinnas ja Värskas. Neistki paar aktiivsemat Värska poissi seiklevad praegu Austraalias. Kahtlemata kõige edukam on seni olnud samuti Värskast pärit Jaan Roose (21), kes pälvis tiitli King of Slackline 2011.

Et kuningatele on ikka kombeks kuningannadega lävida, siis valiti Roose teiste maailma tippude seast välja liinil kõndima popikuninganna Madonna mullusel maailmatuuril. Läinud veebruaris lendas noormees New Yorki, et seal kava harjutada. Maist kuni detsembrini osales ta tuuri 88 kontserdil Euroopas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Niisiis on Roose üks selline eestlane, kes saab öelda, et on Madonnaga koos trenni teinud. «Ta oli nõudlik ja karm, aga muidu tavaline inimene. Tegi nalja ja nii,» ütles noormees. Algul oli ta trupi ainus slackliner, kuid hiljem liitus tuuriga ka teine poiss.

Veebruari alguses sõidab Roose Saksamaale, et seal võistelda. Välismaale plaanib ta aga jääda kauemaks, et oma meelisalaga tegelda ning seda arendada. «Praegu on just õige aeg, sest ala on noor ja mul on võimalus algusest peale asja juures olla,» rääkis ta. «See on võimas tunne, kui maandun trikiga, mida keegi varem teinud pole.»
 

Slackline

• Puude või postide (kahe tugiposti) vahele pingule tõmmatud elastne liin, mille laius on 2,5–5 cm olenevalt tüübist ja otstarbest. See ei ole jäik, vaid liigub vabalt jalge all üles, alla ja kõrvale. Tegevus sellel jaguneb tricklining’uks ehk trikitamiseks, long­li­ne’iks ehk pika maa läbimiseks ja high­line’iks ehk kõrgustes tegutsemiseks.

• Alguse sai slackline 1980ndate alguses USAs, kus see oli vähe tuntud spordiala, kuid on kiiresti arenenud just viimastel aastatel tänu trick­lining’ule.

• Ala harrastab maailmas umbes neli tuhat inimest, eriti populaarne on see Saksamaal, Brasiilias, Jaapanis ja USAs. Eestis on regulaarseid harrastajaid umbes kümme.