Kredexi vastus: kokkuhoid selgub alles järgmisel kütteperioodil

Üleni uue soojustuse saanud Mõisavahe 59 maja Tartus. Foto: Margus Ansu

Eile Tartu Postimehes ilmunud loole «Lubatud kokkuhoid jäi soojustatud korteris tulemata» kirjutas kommentaari Kredexi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Mirja Adler. Siinkohal avaldame kommentaari.

Tartus asuv KÜ Mõisavahe 59 on üks paljudest majadest mis tänu suuremahulistele rekonstrueerimistöödele on saanud KredExist 35 protsenti rekonstrueerimistoetust summas 166 415 eurot, mis eeldas, et lõpptulemusega saavutatakse vähemalt 50-protsendiline soojusenergia kokkuhoid võrreldes ehitusaegse olukorraga.

KÜ Mõisavahe 59 toetuse väljamakse sooritati eelmise aasta detsembris, seega novembris ei olnud kõik tööd veel lõpetatud ning prognoositud säästu ei olnud seetõttu võimalik veel saavutada.

Üldjuhul saavutatakse maksimaalne sääst alles järgmisel kütteperioodil pärast rekonstrueerimistööde lõppemist, sest tehnosüsteemid vajavad tihtipeale veel reguleerimist, inimesed harjuvad uusi lahendusi kasutama jne. Samuti on oluline, kuidas jaotatakse pärast rekonstrueerimist küttekulusid korterite vahel – milline on püsi- ja muutuvkulude suhtarv ja korterite asukohast tulenevad parandustegurid – need saab määrata ühistu juhatus koostöös allokaatorid paigaldanud ettevõttega.

Kui suhtarv ja parandustegurid ei ole korrektsed, ei saa ka kõik korterid majas saavutatud säästust oma igakuistel arvetel kasu.

Säästu arvestamiseks tuleb nii Mõisavahe 59 hoone kui kõikide teiste hoonete puhul lähtuda võrreldavatest numbritest. Kahjuks ei anna adekvaatset tulemust rahalise küttekulu võrdlus erinevate aastate vahel.

Kõigepealt on meil tegemist erinevate temperatuuridega. Antud juhul oli 2012. aasta detsember märkimisväärselt külmem kui 2011. aasta detsember (2012. aasta detsembri keskmine välisõhu temperatuur oli Tartus võrreldes 2011. aasta detsembriga 7,3 °C madalam: 2011. aasta detsembris +1,6 °C ja 2012. aasta detsembris –5,7 °C). Teiseks võib vahepeal olla muutunud soojusenergia hind ning antud juhul oli hinnatõus 13 protsenti.

Hinnamuutuste elimineerimiseks arvestatakse soojusenergia säästu alati kogusest, mitte summast lähtudes. Temperatuuri erinevuste elimineerimiseks on kasutusel nn kraadpäevade meetod, kus erinevate aastate temperatuuride võrdsustamiseks kasutatakse nn normaalaastat. Viies soojusenergiakulud (2011 ja 2012) võrreldavale tasemele saavutame säästuks detsembris ca 52 protsenti.

Hoone soojustamine iseenesest säästu ei anna, see aitab tõsta vaid ruumiõhu temperatuuri. Säästu annavad koos soojustamisega uuendatud tehnosüsteemid ja  küttesüsteemi reguleerimine ning tasakaalustamine.

35 protsendi toetuse saamise üheks oluliseks eelduseks on küttesüsteemile termostaatventiilide paigaldamine ja küttekehadele allokaatorite paigaldamine, mis võimaldab küttekulude individuaalset arvestamist. Küttekulude arvestamine ei ole lihtne ning küttekulude jagamisel tuleb võtta kasutusele erinevad parandustegurid, mis võtavad arvesse mõõdetava korteri asukohta hoones (näiteks viimasel ja esimesel korrusel, samuti maja otstes paikneva korteri soojuskaod on oluliselt suuremad võrreldes mõne hoone keskel asuva korteriga, mis on ümbritsetud naaberkorteritega).

Samas ei ole kuidagi õigustatud, et nende korterite elanikud maksaksid rohkem lähtuvalt korteri asukohast, kuna ka ülejäänud maja niiöelda vajab nurga ja otsakortereid. Alati tuleb suhtuda hoonesse kui terviklikku organismi.

Lisaks asukohale hoones, mõjutavad korterite sisetemperatuuri ka ümbritsevad korterid Selle mõju minimaliseerimiseks on välja töötatud suhtarvud, mis sisaldavad endas püsikulu ja muutuvkulu. Püsikulu arvestus käib ruutmeetri põhiselt (st. iga korteriomanik maksab vastavalt korteri pindalale), muutuvkulu arvestus käib vastavalt allokaatorite näitudele st. muutuvkulu suurust saab iga korteriomanik ise reguleerida vastavalt enda mugavustemperatuurile (ehk sellele kui palju keeratakse peale küttekeha küljes olevast termostaatventiilist).

KredExi poolt tellitud uuringu põhjal on soovitulik püsi- ja muutuvkulude suhtarv 70/30 protsenti (± 5 protsenti), mis peaks võtma võimalikult täpselt arvesse ümbritsevate korterite kütte ja tagama korteriomanikele stiimuli, et 30 protsenti küttearvest on neil endal võimalik kujundada termostaatventiilide reguleerimisega.

Oluline osa korteri tervisliku sisekliima tagamisel on ventilatsioonisüsteemil. 35-protsendilise rekonstrueerimistoetuse saamiseks on korterelamul kohustus välja ehitada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Soojustagastusega ventilatsioon aitab saavutada vajalikku soojusenergia säästu. Ilma soojustagastuseta peab välisõhu ruumiõhu temperatuurini kütma küttesüsteemi abil. Taolise ventilatsiooniga puhutakse ruumidesse juba eelsoojendatud välisõhku, mille soojendamine ruumiõhu temperatuurini nõuab vähem energiat.

Kuna Mõisavahe 59 rekonstrueerimisest on täna veel väga vähe aega möödunud, on tulemuste kohta veel vara põhjalikke järeldusi teha. Samas näitas juba 2012. aasta detsember, et võrreldes 2011. aasta detsembriga saavutati üle 50-protsendiline soojusenergiasääst.

Õige püsi- ja muutuvkulude suhtarv ning korrektsed parandustegurid vähendavad ka suured erinevused küttearvetes.