/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2008/05/07/38750t1h5d8f.jpg)
Tartu Kesklinna lastekeskuses jäi üks laps sarlakitesse, kuid seni pole seda bakterite tekitatavat lööbelist infektsiooni Tartus veel palju diagnoositud. Märksa tavalisemad on tuulerõuged ja kõhuviirused.
Kesklinna lasteaeda jõudsid sarlakid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekeskuse Põnnide rühmas oli eile mitu puudujat, kuid vaid ühel neist oli perearst tuvastanud sarlakid. Piisknakkusena leviva ning ägeda kurguvalu, palaviku, peavalu ja külmavärinatega algava haiguse väga iseloomulik sümptom on punetav ja kare lööve, mis haarab eeskätt õrnema nahaga kehaosi.
«Enne jõule olid sarlakid ka ühel Naerupallide rühma lapsel,» meenutas lastekeskuse juhataja Ingrid Saarna. «Selliseid üksikuid juhtumeid on ikka kord-paar aastas ette tulnud, aga epideemiani ei ole asi läinud.»
Tarvis minna arstile
Tartu perearst Eva Loskit ütles, et tema vastuvõtul käis üks sarlakihaige laps novembris, rohkem pole ta sel talvehooajal seda diagnoosi pannud. Loskit palus aga lapsevanemail võimalikesse sarlakijuhtudesse tõsiselt suhtuda, sest nagu gripiga, võivad ka sarlakitega kaasneda puuduliku ravi korral tüsistused.
«Lööve ei pruugi olla kohe märgatav, seepärast ei tohiks lapsi ka kurguvaluga lasteaeda viia, et kaitsta nakkuse eest teisi,» manitses Loskit.
Loskiti sõnul iseloomustab sarlakeid lisaks liivapaberit meenutavale lööbele keelenäsade võlvumine. Piltlikult hakkab keele pind haiguse edenedes meenutama küpset vaarikat, algusjärgus on aga kaetud paksu valge katuga.
Kliiniline pilt võib Loskiti selgitusel olla nii tüüpiline, et bakterikülvi proovi pole perearstil diagnoosi panekuks tarvis alati võttagi. Arsti juurde peaks aga kindlasti pöörduma, sest infektsiooni on tarvis ravida antibiootikumidega, lisas Loskit.
Tartu perearst Elli Kahar rääkis, et tema patsientide seas on ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide kõrval muutunud tavaliseks ka tuulerõuged, kuid sarlakeid, nagu õnneks ka grippi, pole ta diagnoosinud ühelgi oma patsiendil.
«Sarlakite puhul peaks kindlasti diagnoosi panema arst,» hoiatas ka Kahar koduse valeravi ja tüsistuste eest.
Eve Mõistuse perearstikeskuse pereõde Sigrid Alla ütles, et ka tema ei tea sellest talvest veel ühtki sarlakite juhtu, tuulerõuged on aga kimbutanud tartlasi juba paar kuud.
«Üldiselt vaadates haigestumine üha kasvab, aga kõige hullem olukord kindlasti veel pole,» hindas Alla.
Kontakt minimaalseks
Sarlakihaige on nakkav alates lööbe tekkimisest umbes viis päeva. Haiguse leviku vältimiseks on soovitatav olla haigega kontaktis nii vähe kui võimalik.
Perearst Eva Loskit ütles, et sarlakite, aga samamoodi kõigi teiste praegu hoogsalt levivate nakkuste tõkestamiseks võiks krooniliste hädadega inimesed, kui vähegi võimalik, perearstile minekut edasi lükata.