Lubatud kokkuhoid jäi soojustatud korteris tulemata

Mõisavahe 59 maja on saanud pärast renoveerimist uue soojustuse ja ilusa välimuse, kuid esimese korruse elanikud kurdavad, et lubatud kokkuhoidu pole kallis töö toonud. Foto: Margus Ansu

Tartus Annelinna lõpus möödunud aastal Kredexi laenuga renoveeritud kortermaja esimese korruse elanikud on pettunud, sest ühistu juhatuse lubatud küttekulude vähenemist pole tulnud. Küll on aga lisandunud igakuine kopsakas laenumakse.

«Miks küll see Kredexi laen inimestele peale suruti? See on üks suur pettus! Oleme nüüd kolmandat kuud maksnud seda laenu ja kütet, ning tuleb välja, et asi läheb veel kallimaks ja korter on hoopis külmem,» kurtis Tartu Postimehele muret Mõisavahe tänava elanik Leida Vavrenjuk.

Esimese korruse neljatoalises korteris pensionipõlve pidav Leida Vavrenjuk ja tema abikaasa Viktor on südamest pettunud, kuna ühistu koosolekutel räägiti enne renoveerimisotsuse tegemist hoopis teist juttu. Korteriühistu juhatuse koostatud paberil on must valgel kirjas, et pärast maja terviklikku renoveerimist säästetakse küttekuludelt 50 protsenti.

Kulu suurenes

Tegelikkus on aga selline: 2011. aasta novembri küttearve oli vanapaaril 69 eurot, pärast soojustamist tuli 2012. aasta novembri eest maksta 77 eurot. Detsembri küttearved olid korteril vastavalt 85 ja 84 eurot, kuid nüüd tuleb maksta iga kuu ka 70 eurot laenu tagasi.

Korteri temperatuur on aga langenud 21 kraadilt 19-le. Võimalus on muidugi radiaatorid kuumemaks keerata, aga see ajaks küttearve veelgi suuremaks. Viktor Vavrenjuk on välja arvutanud, et näiteks kõrvalkorter, kus toatemperatuur on 21 kraadi, maksis ruutmeetri eest detsembris 1,34 eurot, tema aga 1,08.

Veidi parem on tulemus siis, kui vaadata maja kütte rahalist üldkulu, kuid ka seal jääb kokkuhoid 50 protsendist kaugele. Näiteks 2011. aasta detsembri küttearve oli 45 korteriga maja peale 3265 eurot, eelmisel aastal 2666 eurot, mis on vaid 20 protsenti väiksem. Oluline on siiski märkida, et kütteenergia hind (MWh) on vahepeal 13 protsenti tõusnud.

Kallid süsteemid

Eriti nõutuks teeb Vavren­jukke renoveerimise käigus paigaldatud soojustagastusega ventilatsioon, mis läks maksma ligi 90 000 eurot, kuid Viktor Vavrenjuki sõnul on selle kasutegur põhjamaises kliimas küsitav. «Võib-olla Saksamaal töötab, aga meil mitte,» lausus ta ning näitas igasse tuppa paigaldatud ventilatsiooniavasid.

Ventilaatorid töötavad umbes 70-sekundilise intervalliga nii, et ühelt majapoolelt tõmmatakse puhast õhku sisse, teiselt poolelt puhutakse samal ajal õhku välja. Kui aga panna käsi ventilaatori juurde, siis on selgelt tunda, kuidas külm õhk tuppa puhub. Külm pressib sisse ka siis, kui ventilaatorid ei tööta ning ventilatsiooniava on täielikult kinni keeratud.        

Vanapaarile jääb samuti arusaamatuks, miks paigaldati radiaatorite külge kallid elektroonilised mõõdikud. Esialgu koostati nende küttearve nii, et 80 protsenti võeti mõõdikute järgi ja 20 protsenti üldkütte eest, pärast külmaprobleemi ilmnemist muudeti suhet: vastavalt 70 ja 30. Kuna küttekulud olid ikka suured, muudeti süsteemi veel ja nüüd on vahekord 50 ja 50.   

«Kõige kurvem on see, et renoveerimise pooldajad võitsid ühe häälega. Nad käisid mööda kortereid ja see nagu sunniti meile peale,» ohkas Leida Vavrenjuk. «Rääkisime algusest peale, et meie maja on vaid kahekümneaastane ja asjal pole mõtet.»

Et tulemus on ebarahuldav, tunnistas Tartu Postimehele ka korteriühistu juhatuse esimees Riina Koivula. «Ma ütlen ausalt, meid on tõesti petetud. Enne renoveerimist tehti korralik ajuloputus ja anti häid lubadusi, aga kui aus olla, siis selle tulemusega ei saa kuidagi rahul olla,» lausus ta ja väitis, et oli samuti renoveerimise vastu.

«Meil on juhatuses kolm inimest, kellest kaks olid poolt ja üks vastu,» ütles Koivula. Ta tunnistas, et ka ehitaja valimine ei õnnestunud. «Remont pidi kestma neli kuud, aga käis kuus. Minu arvamus on, et oleme ämbrisse astunud, aga nüüd ei ole enam midagi teha. Raha on mängu pandud ja laen kahekümneks aastaks peal.»

Koivula elab viiendal korrusel ning ka tema toatemperatuur on pärast remonti langenud. «Korteris on palju külmem, kui oli eelnevatel talvedel. Saan sooja vaid siis, kui regulaator on viie peal, aga kui tahan säästa, peaks hoidma kahe peal,» lausus Koivula.

Ehitustöid teinud Balti Vara Fassaadide OÜ juhataja Meelis Karro ütles, et nemad ei renoveerinud maja terviklikult, vaid olid korteriühistule üks kolmest lepingupartnerist. «Meie poole pole keegi mitte ühegi probleemiga pöördunud,» ütles Karro e-kirja vahendusel.   

Kredexi tingimus

Küttekulude vähenemist ning maja ulatuslikku renoveerimist soovitas korteriühistule Termopilt Tartu energiaaudiitor Tõnu Jõesaar. Ehitustööd tegi Balti Vara Fassaadide OÜ. Detsembris peetud juhatuse koosolekul väitis Jõesaar, et majas tervikuna on 50-protsendine sääst küttekuludelt olemas, kuid et kulude jaotus oleks õiglasem, tuleks kasutada paranduskoefitsiente.

«See on korteriühistu otsus, kuidas soojakulusid jaotakse, ja see, kuidas seda seal majas tehakse, ei ole õige. Maja keskel on korterite soojakulu palju väiksem ja nad ei maksa peaaegu midagi, aga need korterid, kus on soojakaod suuremad, maksavad sisuliselt maja küttekulud kinni,» selgitas Jõesaar.

Tallinna Tehnikaülikooli uuringu järgi tuleks jagada küttekulud ruutmeetrite peale nii, et 80 protsenti on üldosa ja 20 protsenti arvestite järgi. Sel juhul tekib aga küsimus, milleks üldse kalleid individuaalseid arvesteid vaja on? Jõesaare sõnul on see Kredexi nõue, kuid üldjoontes on nii, et kui mingisugust arvestust ei peeta, pole inimestel ka mingit stiimulit kütet reguleerida.

Soojustagastusega ventilatsioon ei tööta Jõesaare sõnul praegu normaalselt aga seepärast, et WCdes ja vannitubades on vanad ventilatsiooniavad kinni katmata ja soe õhk lendub sealt õue. «Korteriomanikud on ise need otsused teinud, sest projektis oli see töö kirjas. Aga kui tasakaal on rikutud, siis soojustagastusega agregaat ei tööta enam normaalselt,» selgitas ta.

Temperatuur mõjutab

Ühistu juhatuse teine liige Aavo Voika pidas 310 000 euro suuruse laenu võtmist õigeks ja väitis, et soovitud tulemus on olemas. «Kokkuhoid neil on, aga mitte nii suur kui teistel,» lausus ta, pidades silmas esimese korruse kortereid. «Megavattide järgi on kokkuhoidu näha ja me ei saa võrrelda kahte detsembrit, mis on temperatuurilt erinevad olnud.»

Voika sõnul oleks pidanud maja küttesüsteemi nagunii välja vahetama, sest plekkradiaatorid lähevad kahekümne aastaga läbi. «Meil on asju, mida tuleb veel teha, aga igal juhul pole otsakorterid enam külmad ja viienda korruse seinad ei hallita,» märkis ta.

Voika süüdistas hoopis Vavrenjukke, kes olid varem kasutanud korteris malmradiaatoreid. «Projekti polnud, aga terve aknaalune oli neid täis. Loomulikult läks korter nüüd jahedamaks,» sõnas ta.

Küttekulu

Esimese korruse 4-toalise korteri küttearve enne ja pärast maja soojustamist

2011

• Novembris 69,34 eurot

• Detsembris 85,10 eurot

2012

• Novembris 77,97 eurot

• Detsembris 84,92 eurot

45 korteriga maja soojusenergia üldkulu enne ja pärast soojustamist

2011

• Novembris 48 MWh

• Detsembris 57 MWh

2012

• Novembris 30,7 MWh

• Detsembris 42 MWh
---------------------------------

Arvamus

Tõnu Jõesaar

OÜ Termopilt Tartu energiasäästu konsultant

Küttekulude individuaalne arvestamine ja jaotamine mõõdikute järgi on sisse seatud selleks, et stimuleerida elanike säästlikku käitumist. Kortermajas sõltuvad korteri reaalsed küttekulud korteri asukohast välispiirete suhtes ja selle ebaühtluse kompenseerimiseks on vaja igale korterile välja arvutada individuaalne paranduskoefitsient. See on insener-tehniline ülesanne, mille peaksid suutma lahendada küttekulude mõõtmise ja jaotamise teenust pakkuvad firmad.

Paraku on kõnealune maja sellest tegevusest hoidunud ja jätnud otsustamise ebapädevate inimeste hooleks. Tagajärjeks on küttekulude jaotamine viisil, millel puudub igasugune mõistlik alus, ja seega ei ole selline jaotamine ka õiglane.

Kortermaja on energeetilises mõttes tervik ja küttekulude tarbimispõhine jagamine korterite vahel on võimalik siis, kui jagamissüsteemis on selgelt eristatud korteri asukohast tulenev ja hoone konstruktsiooniga seonduv täiendav energiavajadus ja mugavustunde tagamiseks vajalik energialisa, mis sõltub elanike suvast.

Insener-tehnilisi probleeme ei saa lahendada rahvahääletuse teel.