Emajõelinna mullusele liiklusolukorrale pilku heites on näha, et vigastatuid on võrreldes varasemaga pisut rohkem, kuid hukkunuid õnneks pole. Kergete ja raskete vigastuste osakaal kaldub aasta-aastalt kergemate kasuks.
Liiklusaasta Tartumaal: avariisse viib tähelepanematus või joove
21. jaanuar 2013, 21:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalakäijate ja jalgratturite põhjustatud õnnetuste hulk on olnud viimastel aastatel samas suurusjärgus, autodega seotud õnnetuste hulk on aga pisut kasvanud.
Näha on, et pärast masuaega on autosid tänavatel taas rohkem, märkis Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets.
Andke kella
Tartu on jalgrattalinn, mis jätab oma jälje liiklusstatistikasse. Ettesõidud peateele, kõnniteedelt autoteele pööramised, äkilised manöövrid – kahetsusväärselt sageli on avarii põhjustajaks kaherattalise juht.
Pole harvad needki juhtumid, kus rattur sõidab ootamatult ülekäigurajale ning rammib sõiduteel liikunud autot külje pealt, tõi Lõuna prefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste näite.
Uue liiklusseadusega anti rattureile õigus liikuda kõnniteedel ning sõita ka üle sebra. Selline muudatus tegi politseinikud valvsaks, sest probleeme oli ette näha. Õnneks ei kasvanud siiski jalakäijate ja jalgratturite kokkupõrked, kuid probleemiks on ratturid, kes kujutavad ette, et tohivad nüüd peatumata ülekäigurajale tuisata.
Politsei soovib arendada jalgrattakella kasutamise kultuuri. «See pole agressiooni näitamine, vaid endast märkuandmine,» rõhutas Koemets.
Samas nõustus ta, et jalakäijate liikluskultuuri kasvatamine on keeruline ning rattakella kuuldes võib jalgsikõndija käituda mõnikord ettearvamatult. Sama võib näha jalakäijate ja autode vahelistes kokkupõrgetes. Autolt löögi saanud inimesed üllatuvad sageli, et tegelikult on nemad õnnetuses süüdi.
Roolijoodikuid vähem
Tihti aitab liikluspilti parandada see, kui politsei teatab avalikult: nüüd kontrollime sõidukijuhtide kainust. Ähvardus jaaniajal kõik roolijoodikud arestimajja viia päädis näiteks sellega, et suvise püha ajal polnud ainsatki joobes juhi põhjustatud avariid.
Mullu tabas politsei Tartumaal 1053 joobes juhti. See arv on ühe maakonna kohta päris suur, nentis Koemets ja lisas, et neist 354 on võetud kriminaalvastutusele, sest alkoholisisaldus veres ületas 1,5 promilli.
Koemetsa sõnutsi on politsei suunanud roolijoodikute tabamisele jõudu ka kiirusemõõtmise arvel. Seda seetõttu, et purjus juhid põhjustavad ränki õnnetusi suurema tõenäosusega, samuti on ühiskonna ootus purjus juhtide tabamiseks suurem.
«Kõik puhuvad» reidide käigus on joove tuvastatud keskmiselt 0,85 protsendil kontrollitud juhtidel. Kui senised kontrollandmed näitavad, et sajast juhist üks on purjus, võiks protsendi langemisel 0,85-le isegi rõõmu tunda. Joobes roolikeeramise vähenemisest saab korrakaitsjate hinnangul rääkida siiski alles siis, kui roolijoodikute osakaal jääb tuntavalt alla ühe protsendi ka tänavu.
Kui korraldada reide üksnes nädalavahetustel ja öösiti, tuleb see protsent tegelikult suurem, nentis Koemets. «Eriti hull on Lõuna-Eestis olukord esmaspäevahommikuti,» märkis ta.
Tihti kogeb politsei kriitikat, et patrullautosid ei ole vajalikes kohtades näha. Paraku röövibki roolijoodikute püüdmine korrakaitsjatelt palju väärtuslikku aega, ent ohtlike juhtidega tegelemine on Koemetsa sõnul ka prioriteet number üks.
Maapiirkondades on roolijoodikute tabamise protsent kõrgem, kuid hajaasustusega piirkondades reageeritakse pigem konkreetsetele väljakutsetele, mis on saabunud liiklusliini numbri 14 900 või operatiivnumbri 110 kaudu. Maal korraldab rohkem reide ka julgestuspolitsei.
Lõuna-Eestis tehti mullu puhumisteste 220 881 korral.
Avariipaigalt plehku
Muus osas on liikluspilt Emajõelinnas stabiilne või isegi paranemas, kuid muret teevad korrakaitsjaile õnnetuspaigalt põgenemised. Nimelt jääb kergemaid plekimõlkimisega lõppenud liiklusõnnetusi tasapisi üha vähemaks. Teise inimese auto riivamise või rammimise järel põgenemine on paraku sagenenud. «Hoolimatus teise inimese vara suhtes suureneb,» ütles Iste.
Sagenenud on ka olukorrad, kus ülekäigurajal inimesele otsa sõitnud juhid viivad kannatanu küll meelsasti haiglasse, kuid jätavad avarii põhjustamisest politseile teatamata. Mõnikord ei tunne kannatanu otsasõidu järel, et tal oleks midagi viga, kuid arsti poole pöördudes selgub, et vigastused on rasked. «Kõigi vigastatutega liiklusõnnetuste korral tuleb politseid teavitada,» rõhutas Iste.
Õnnetuspaigalt lahkunud ei olegi enamasti kurikaelad ega roolijoodikud, kes püüavad iga hinna eest kokkupuuteid politseiga vältida. Kui politsei nad lõpuks leiab, selgub, et tegemist on tihti täiesti tavaliste keskealiste tublide Eesti inimestega, selgitas Koemets. «Millegipärast kaotavad nad aga kaine mõistuse, kui on kogemata kellegi autole parklas otsa sõitnud.»
Õige käitumine sellisel puhul oleks aga auto kinni pidada ning panna kiri oma kontaktandmetega teise auto kojamehe vahele. Samuti helistada numbrile 110.
Indrek Koemets juhtis tähelepanu, et avariipaigalt põgenejatesse peab politsei seaduse järgi suhtuma märksa karmimalt ning rikkujad kohtu ette viima.
«Ärge laske end pisikese kriimu pärast pättidega ühte nimekirja pista,» esitas ta üleskutse.
Alkohol ja terviserike
Enim tähelepanu pälvinud traagiliste liiklusõnnetuste tagamaad on tihti seotud alkoholi kuritarvitamise, aga ka tervisehädade alahindamisega.
Rängim avarii, kus oli alust kahtlustada just tervisehäda, juhtus Tartumaal mullu 30. märtsil. Tallinna suunas teel olnud 31-aastane mees tundis end halvasti. Ta helistas koju vennale ja palus endale järele tulla. Ühel hetkel tundis ta end aga paremini, pööras autonina Tartu poole ning hakkas tagasi sõitma. Vastassuunas veoauto taga sõitnud autojuht nägi Laeva vallas Sinikülas pealt, kuidas tema vend vajus nende suunavöötmesse ning juhtus saatuslik kokkupõrge ees sõitnud veoautoga. Volkswagen Passatis sõitnud ema ja poeg hukkusid sündmuskohal. Veokijuht vigastada ei saanud.
Vaatamata sündmuse traagilisusele on see väga õpetlik: enesetunnet ja tervise mõju ei tohi autorooli istudes mitte kunagi alahinnata, rõhutas Koemets.
Hukkunuga avarii juhtus Tallinna–Tartu maanteel ka 7. detsembril. Raplamaalt Tartusse teel olnud 1984. aastal sündinud mees sattus Tiksoja kandis Opel Astraga külglibisemisse ning põrkas kokku vastassuunas liikunud Škodaga. Opeli juht hukkus sündmuskohal. Hiljem selgus, et juhitavuse kaotanud Opeli juht oli tugevas alkoholijoobes.
Üliraskes joobes oli aga see 24-aastane mees, kes hukkus 29. septembri varahommikul pärast kokkupõrget puuga. Õnnetus juhtus Rõngu vallas Valguta külas Sangla–Rõngu teel, kus juht kaotas suurel kiirusel sõites sõiduauto Volvo üle kontrolli ning libises külg ees vastu teeäärset puud, mis peaaegu poolitas auto. Politsei oli juhilt korduva joobespäi roolikeeramise eest juba varem loa ära võtnud.
Veel üks noor mees hukkus jaanuaris, kui Valga maanteel Nõo kandis kaotas tema kõrval autot juhtinud naisterahvas masina üle kontrolli ja põrkas kokku vastutulijaga. Jõhvi–Tartu–Valga teel sõitis vanem mees sõiduautoga veoautole ette. Hukkus ka üks maanteel pikali olnud purjus inimene.
Linn areneb
Avariide hulga vähenemise taga võib näha ka linnavõimu soovi ehitada ümber need kohad, kus õnnetuste juhtumisele võis kaasa aidata linnakeskkond. Sagedased avariikohad näiteks Kaunase-Jaama ristmikul, samuti Jaama-Paju ristmikul on ümber ehitatud. Veski ja Näituse ristmikul on palju ära tehtud, et olukorda parandada, märkis prefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste.
Valmis ka Riia tänava viadukti põrkeleevendi. Unikaalne asi, mis ühelt poolt on kallis, kuid teisalt vajalik. Kui mõned suitsiidijuhtumid välja arvata, siis selle raudteesillaposti vastu sõideti palju ka tavaliikluse käigus, lisas Koemets.
Ohtlikke kohti on linnas kindlasti veel ning nende leidmisel saavad linlased politseid aidata. Koostöös linnavalitsusega sünnivad ka lahendused.
Viimastel aastatel on patustajaid karistatud aresti asemel hoopis ühiskondliku tööga. Tamme staadion, pargid ja Tartu kalmistud on sel põhjusel rohkem korras.
«Vara on veel hinnata, milline on sellise karistamise mõju rikkujaile, kuid ühiskonnale on niisugune lahendus kindlasti kasulikum,» leidis Koemets.