Tasuta sõidutamise kohustus nörritab juhti

Bussijuht Heiki Truuvelt ütles, et igal kuul jääb tal Karksi-Nuia ja Tar­tu liinil saamata sadu eurosid, sest riik kohustab puuetega inimesi vedama tasuta. Hüvitist pole selle eest ette nähtud.

FOTO: Margus Ansu

Väike bussiettevõtja pöördus õiguskantsleri poole, sest peab ebaõiglaseks riigi pandud kohustust vedada sügava puudega inimesi tasuta, kuigi seda ei hüvita ettevõtjale keegi.

Karksi-Nuia bussijuht Heiki Truuvelt on kokku arvanud, et mõnes kuus jääb tal sel põhjusel saamata isegi 400 eurot, mis on füüsilisest isikust ettevõtjale suur raha.

Ta toob näite, et tavapilet tema liinil Karksi-Nuiast Tartusse on 5.50 eurot ots, aga kuna nullpileteid tuleb sõiduga anda kaks ja sama palju ka tagasiteel, teeb juba see 22 saamata eurot.

Truuvelt ütles, et aastatega on probleem teravamaks läinud, sest maal on mitu erivajadustega laste kooli kinni pandud, üha rohkem on neid, kes võtavad Tartu-tee ette.

Raha ei tule

«Mõned kolleegid juba lõpetasid sel põhjusel – buss on rahvast täis, aga kassat ei ole,» ütles Truuvelt.

Ta osutab selle teema puhul mitmele probleemile.

Esimene ja kõige põhimõttelisem on, et säärane nõue, vedada tasuta ja hüvitist saamata, oleks riigil kohane panna riigifirmadele. Aga bussidega veavad inimesi eelkõige eraettevõtted.

Teiseks, leiab ta, on selline kohustus kõige valusam just väikeettevõtjatele, kes veavad sõitjaid paarikümnekohalise bussiga. Kui seal on hulk kohti tasuta sõitjaid täis, ei saa vahel ka piletit osta tahtjaid peale võtta. Ta arvab, et suurtel bussiettevõtetel annab see vähem tunda.

Kolmandaks toob ta välja, et bussiettevõtjal on ka kulud, ainuüksi Tartu bussijaamas peatumise õigus maksab 64 eurot kuus, kuid vastutada tuleb ka sõitjate eest. Truuvelt on tuttav olukorraga, kus sõitjale tuli bussis saadud vigastuse eest maksta korralik summa, ehkki tegelikult oli süüdi hoopis ettevaatamatu kaassõitja.

Teisedki küsivad

Truuvelt näitab Tartu bussijaamas aega parajaks tehes kirja, mille ta õiguskantsler Indrek Tederilt vastuseks sai. Selles ütleb õiguskantsler, et tema poole on sel teemal varemgi pöördutud ning ta on algatanud menetluse hindamaks kõnealuse ühistranspordiseaduse sätte põhiseaduspärasust.

Truuvelt läks kirja ette lugedes eriti hoogu selle koha peal, kus õiguskantsler tutvustab sotsiaalministeeriumi seisukohta, et tasuta sõidu kehtestamine aitab kaasa puuetega inimeste liikumisvõimalustele, suurendades nende osalemisvõimalust ühiskonnaelus, ja majandusministri vastust, et kui puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse täitmise tõttu ei tasu töö ära, võib ettevõtja lõpetada kommertsliinil tegevuse.

Kirjast saab lugeda, et kumbki minister ei pidanud nõuet põhiseadusevastaseks.

«Mina olen noor pensionieelik, võin ju ka sõitmata jätta, aga kes siis inimesed ära veab? Karksi-Nuiast on Tartusse ainult kaks bussiliini,» vastas Truuvelt.

Õiguskantsleri esindaja teatas reedel, et menetlus käib ja analüüsi valmimist on oodata selle aasta esimesel poolel.

Nüüd hoiab Truuvelt pöialt, et asi saaks lahendatud uue ühistranspordiseaduse koostamise käigus. Kuid eelmisel aastal koostatud ja kooskõlastusringil käinud eelnõu seletuskirjast võib lugeda majandusministeeriumi seisukohta, et senine tasuta veo kohustus jääb ning seda ei hüvitata ka edaspidi.

Ühistranspordiseadus ütleb

• Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama puudega lapsi, sügava puudega 16-aastasi ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.

• Sõitjate tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.

Tagasi üles