Vahur Kalmre: arhitektid, andke nüüd tuld!

Vahur Kalmre Foto: SCANPIX

Möödunud nädal tõi uudise, et Tartu Tarbijate Kooperatiiv alustab selle aasta lõpus vana kaubamaja lammutamist ning ettevalmistustöid uue keskuse ehitamiseks. Lõpuks ometi, sest kaua sa seda vana ja väsinud maja kesklinnas ikka kannatad.

Samal ajal on välja kuulutatud ka arhitektuurikonkurss, mis peaks andma tulemuse, «mille puhul on kõik rahul», nagu ütles tarbijate kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger.

See on äge krunt. Piisavalt suur, vägagi kesklinnas, suurte tänavate ääres ning kahe kaubanduskeskuse kõrval, nii et on kõvasti, kellega konkureerida. Seda ei varja ka arhitektuurivõistluse väljakuulutamise tekst, kus on kirjas, et «uus polüfunktsionaalne hoonekompleks tihendab funktsionaalselt Tartu kesklinna, eristudes kontseptsioonilt olulisel määral lähinaabruses asuvatest kaubanduskeskustest». Nii-nii!

Vana kaubamaja oli juba ammu ajale jalgu jäänud, nii et midagi olulist ei tule ka lammutada. Ka ei jää uuele ehitisele jalgu ühtegi olulist puud, mis Tartus vähegi ambitsioonikaid plaane alati takistab. Seega arhitektid, andke nüüd tuld.

Tulemise hea järjekorra on tarbijate kooperatiiv jõudnud ära oodata, nüüd saavad nad õppida nii kaubamaja kui ka Tasku headest ja vigadest. Kaubamaja kehva väljanägemise ja Tasku huvitavama arhitektuuri järel peaks vana kaubamaja tulema hoopis parem.

Vägagi põneva arhitektuuriga Ahhaa keskus ei paista teiste majade vahelt eriti välja, kuid vana kaubamaja koht annab võimaluse ennast näidata ja natuke ka domineerida. Vaevalt et sinna tuleb suur üllatusmuna, stiliseeritud konservikarp või mõni muu «arhitektuuripomm» – aga miks mitte, kui leidub võimekaid ja vallatuid arhitekte. Igal juhul võiks seal lähitulevikus olla hoone, mida tullakse vaatama ka kui arhitektuurinäidist.

Selleks ei pea ju konkureerima Pekingisse või Londonisse kerkivate arhitektuuriimedega ning ohkama «ei meie seda suuda!», huvitavat ja ilusat maja oskavad välja mõelda ka meie enda või lähiriikide arhitektid. Ka väiksem ja odavam võib olla põnev. Meenutagem kasvõi kunstiakadeemia uue maja võidutööd Tallinnas.  

Esialgu tulevat see hoone maa peal neljakorruseline, nii lubab kehtiv planeering. Kindlasti aga peaks Tartu linnavõim selle koha peal tulevikule mõtlema, sest selles kohas võiks mingi osa uuest majast ulatuda ka hoopis kõrgemale. Peaasi et tarbijate kooperatiiv ise lihtsama vastupanu teed ei lähe. Ja et linlased lõpuks jälle liiga konservatiivsed poleks. Karin Hallas-Murulat ei maksa ka karta ...           

Ajaleheloos paotas Tarmo Punger juba uue maja ust ning rääkis, mis sinna sisse võib tulla. Sellestki paistab, et tarbijate kooperatiiv on õppinud kõrval olevate konkurentide kogemusest. Kasvõi sellest, et meie kaubanduskeskus ei saa hakkama ilma suure toidukaupluseta (kuigi Tasku alguses seda üritas) ning valiku kõrval määrab väga palju hind.

Ka ütles Punger, et konkurentsist hoolimata võitlevad kolm ümber Turu ristmiku asuvat kaubanduskeskust äärelinnastumise vastu. Kui nii, ja nii see kahtlemata on, siis äkki leiab uue keskuse abil tagasitee kesklinna ka mitu linlastele nii olulist riigiasutust. Et ei peaks iga dokumendi pärast äärelinna kolistama.

Kõik see – ja kindlasti ka ammuloodetud mõtlemine jalakäijatele keskusi ühendavate tunnelite loomisest, et vana ja uus kesklinn ühenduks Tartus ometi ühtsemaks kesklinnaks –  tuleb aga siis, kui arhitektid mõtlevad välja niisuguse vana kaubamaja hoone, millest tartlased võiksid vaimustuda. Mitte viriseda.