Kütust saab ka sõnnikust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi direktor Margus Arak selgitas, et vastne katlalabor on maaülikoolile tähtis just taastuvenergeetika uurimise seisukohast. Lisaks tahkekütuse põletile on plaanis muretseda gaasipõleti ja vedelkütuste põleti.
Maaülikooli bioenergeetika dotsent Andres Menind tõi välja terve kohvritäie briketinäidiseid, mille hulgas on näiteks okaspuu hööveldamisel tekkinud laastudest ja hobusesõnnikust kokkupressitud brikett.
«Höövlilaaste kasutatakse tallides meelsasti hobuste allapanuks, aga kui vedada laastu ja sõnniku segu põllule, komposteerub see seal väga aeglaselt ja mulla viljakus hoopis väheneb,» põhjendas Menind ideed proovida seda kraami põletada.
Kõige erilisem katsekütus on maaülikooli kütustelaboris aga kokku pressitud kuusesaepurust ja rehvide pürolüüsil ehk hapniku ligipääsuta muundamisel tekkivast tahmast.
Menindi selgitusel proovitakse, kas sel moel on võimalik ohtlike tahmajääkide kogust märkimisväärselt vähendada.