/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/01/17/1528180t1h4027.jpg)
Eesti Maaülikoolis neljapäeval avatud katlalabor tõotab parandada tehnikaerialade õppe- ja teadustöö kvaliteeti ning vähendada ühtlasi Kreutzwaldi 56 tehnikainstituudi soojaarveid.
Nutikas labor kütab õppehoonet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 45 000 euro eest soetatud kaks katelt ning nendega seotud pumbad, põletid ja muud seadmed tähendavad seda, et maaülikooli tehnikainstituudi soojusenergeetika lektor Mart Hovi ei pea kütuste laboris ette valmistatud mitut-setut liiki kütuste katsepõletusteks sõitma enam Lätti või Soome.
Hovi sõnul on suur edasiminek, et tudengite kokkupuude katelde ja nende juurde kuuluvate seadmetega ei sõltu enam üksnes Tartu kaugküttefirmade vastutulelikkusest.
«Seni võtsime tudengid käekõrvale ja läksime mõnda katlamajja,» kirjeldas Hovi. «Seal näidati meile üht-teist, saime võibolla ka midagi mõõta, aga mitte ühtegi kangi tõmmata.»
Kasu paljudele
Soojustehnika kursuse raames on katelseadmetega tarvis tutvust teha tootmistehnika-, energiakasutuse, biotehniliste süsteemide, ergonoomika- ning põllumajandustehnika tudengeil.
Õppe- ja teadustöö heaks saab panna huugama 25-vatise võimsusega halupuidukatla või 50-vatise katla, mille puistepõleti lubab sööta ette mis tahes taimsest materjalist küttegraanuleid, briketti ja haket, puidulaaste ja freesturvast.
Katsepõletuste käigus tekkivat soojust ei lasta aga niisama vastu taevast või sooja veena kanalisatsiooni, vaid juhitakse torustikke pidi soojussõlme, mis reguleerib Kreutzwaldi 56 tehnikainstituudi kütmist.
«Siia akumulatsioonipaagi külge tuleb andur, mis teatab maja soojasõlmele – siin on ülearust sooja,» osutas Hovi mahukale akumulatsioonipaagile. «Ühtlasi korjab ventilatsioonitoru ruumist soojenenud õhku, mida maja soojusvaheti kasutab ruumidesse puhutava välisõhu soojendamiseks. Selle võrra on tarvis vähem kütta.»
Põhiraha Euroopa Liidult
Tulekindla metalluksega katlalaborisse on enamik seadmeid hangitud turuhinnast märksa soodsamalt, mõni ülisoodsalt või lausa tasuta.
Labori tehnilise lahenduse projekteeris energiakasutuse eriala magistritööna Maido Märss. Katlalabor valmis tänu euroliidu projektile EcoHousing. Maaülikool pidi oma eelarvest maksma umbes viiendiku sisseseade koguhinnast.