Rulluisutajad kogunevad halli

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tegid rulluisutajad spordisaalis trenni. Pildile jäid Vahur Valvas (vasakult), Jaan Saks (peidus) ja Margo Renter.
Eile tegid rulluisutajad spordisaalis trenni. Pildile jäid Vahur Valvas (vasakult), Jaan Saks (peidus) ja Margo Renter. Foto: Margus Ansu

Homme algab Eesti Maaülikooli spordihoones järjekordne Schänkel Tartu Rull, mis on kolme aastaga kasvanud Baltimaade suurimaks siserulluisuvõistluseks.

Eilseks oli osalejaid registreerunud 81, kuid võistluse peakorraldaja Jaan Saks märkis, et see arv ei ole lõplik. Seekord on võistlejaid kuuest riigist, peale Eesti ka Venemaalt, Lätist, Saksamaalt, Rootsist ja Ukrainast. Viimane tuleb lausa 30-pealise delegatsiooniga.

Esimesel aastal oli osalejaid napp 17, teisel aastal kasvas see juba 46-le. «Kahe esimese aastaga kasvas just eestlastest sõitjate hulk, kuid sel aastal on ligi pooled osalejad välismaalt,» selgitas ta trende.

Nüüd üheks favoriidiks peetav ning esimese võistluse võitnud Danila Ruusu rääkis, et vorm on sel korral kindlasti parem kui eelmisel aastal. «Loomulikult tulen siia võidumõtetega, kuid eks seda ole näha, kuidas kohapeal kujuneb,» arvas ta.

Sisevõistlusel hindab ta enim enda proovilepanekut taktikas, sest reageerima peab hoopis kiiremini kui väljas sõidetavatel maratonidel, mil aega otsuseid langetada on maa ja ilm.

Kiire põrand

Saks arvas, et välismaalasi peibutab siia just rahvusvaheline seltskond, sest muidu on võistlused enamasti klubides ja väljapoole palju ei satuta.

Teisalt on oma roll ka spordihoone põrandal: seda katab rulluisutamiseks väga soodus kummimaterjal, mis pole nii libe kui puitparketiga põrand. «Selle peal on uisul kurvis parem pidamine, mis laseb aga ülejäänud rajal suuremat kiirust arendada,» selgitas ta.

Ka Eesti rulluisuliidu peasekretär Jaanus Ritson ütles omalt poolt, et just kiirus teeb ala pealtvaatajatele atraktiivseks. Rulluisutamine nõuab oskusi ja osavust, kuid oma osa, eriti pikematel distantsidel, on ka taktikal. «Peab tiirutama ja püsti jäämise eest võitlema. Publikule on see nagu gladiaatorite võitlus. Kui kukutakse, on ju äge,» kirjeldas ta.

Nii Ritson kui ka Saks leidsid, et rulluisutamisel on Eestis kindlasti tulevikku, sest järjest enam ehitatakse kergliiklusteid ning harrastajaid tekib juurde. Siiski märkis Ritson, et päriselt spordist veel rääkida ei saa, sest valdavalt on see siiski hobi.

Kuus distantsi

Rulluisutajad võistlevad 100-meetrisel ringil kuuel distantsil. Laupäeval on kavas start lendlähtest, kus hoog kogutakse sisse juba enne stardijoont, 100 meetri distants ning 500 ja 1500 meetri grupisõidu eel- ja finaalsõidud.

Pühapäeval sõidetakse 200 m paigalstardist, 1000 m grupisõidu eel- ja finaalsõidud ning 3000 m punktisõit. Lisaks kolmeliikmeliste võistkondade teatesõidud.

Mujal maailmas on siserulluisutamine eriti populaarne Ameerika Ühendriikides. Paljudes linnades on seal spetsiaalsed rulluisuareenid, mis võimaldavad järskudes kurvides hoida väga suurt kiirust.

Ameerika tuntuim siserulluisutamise võistlus NSC hõlmab 28 rulluisutajat, kes hooaja jooksul etappidel osaledes ning heade tulemuste eest punkte kogudes kandideerivad tšempionitiitlile. Ka seal võistlusel algavad distantsid 100 meetrist.

Favoriidid

Mehed

• Danila Ruusu (Eesti) – Uus Maa / Rullibaas. Ruusut peetakse Eesti üheks parimaks rulluisutajaks. Ta on olnud esikahekümne seas maailmakarikaetapil ning esimeste seas paljudel teistel rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

• Eerik Idarand (Eesti) – Rullibaas. Idaranda teatakse pigem kui Eesti parimat trekiratturit, kuid ta treenib ka rull- ja kiiruisutamist.

• Lauri Koort (Eesti) – Albe Team / Arco Transport. Tegeles pikka aega suusahüpetega, sai 2000. aastal Eesti meistrivõistlustel meeskondliku kulla. Mees on suuskadel lennanud üle 130 meetri.

• Nikolai Jugai (Venemaa) – Uus Maa / Rullibaas.

• Lauris Bitenieks (Läti) – Powerslide Latvia. Tugevaim külg avaldub pikkadel maratonidel, kus suudab kaua suurt kiirust hoida.

• Oleksandr Sõmonenko (Ukraina) – SAM Roller Club.

Naised

• Anna Pletenetska (Ukraina) – SAM Roller Club. Ukraina parim naisrulluisutaja. Kahekordne Tartu rulluisumaratoni võitja ning tulnud esimeseks maailma suurimal 24 tunni rulluisusõidul Le Mans.

• Elena Ruusu (Venemaa) – Rullibaas. Ruusu alustas oma sportlaskarjääri kiiruisutajana. Ta on ületanud olümpianormid ning kuulunud Venemaa koondisse.

• Anna Muzõka (Ukraina) – SAM Roller Club.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles