Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375

Jõkke kukkunud poolpaljas neiu rippus märgi küljes ja hüüdis appi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Neiu hoidis kätega kinni lainete tekitamist keelavast märgist. Jõe vastaskaldalt veemõõdutorni juurest kohale jooksnud Kristjan Laurmaa sikutas abivajaja jõest välja.
Neiu hoidis kätega kinni lainete tekitamist keelavast märgist. Jõe vastaskaldalt veemõõdutorni juurest kohale jooksnud Kristjan Laurmaa sikutas abivajaja jõest välja. Foto: Margus Ansu

«Tal oli seljas üksnes tume kleit ja jalas sukad, muud mitte midagi,» kirjeldas öösel hädasolijale appi tõtanud Kristjan Laurmaa (24). Hiljem selgus, et Atlantises pidutsenud napsine neiu oli jäisesse Emajõkke hüpanud ise. Miks, ei osanud ta selgitada.

Ööl vastu 5. jaanuari kella kolme ja nelja vahel tuli maaülikoolis metsandust tudeeriv noormees enda sõnul koos sõbranna Liis Hanstiga (20) Illusioni klubist. Üle Kaarsilla jalutades mõtlesid nad, kas suunduda südalinna või minna koju Annelinna suunas. Otsus langes kojumineku kasuks.

Jõudnud veemõõdusamba juurde, kuulis Hanst ühtäkki, et keegi hüüab jõe poolt appi. Hanst hüüdis vastu, kellel abi vaja.

Uuesti kõlas paaniline appihüüd ning sel korral kuulis seda ka Laurmaa.

Kallaletungi kahtlus

Enam ei jäänud ta järele mõtlema, vaid jooksis, nagu jalad võtsid, üle Võidu silla teisele poole Emajõge.

«Esialgu kartsin, et tungitakse kellegi elu kallale või topitakse neiut autosse. Olin valmis juba kaklema,» kirjeldas Laurmaa.

Kui ta jõudis pimedale kaldapealsele, ei näinud ta kedagi ning tormas abivajajast esialgu mööda. Siis kostis veel kord, aga juba üsna vaikselt «appi!».

Alles nüüd märkas elupäästja, et napis riietuses neiu püüab viimaseid jõuvarusid kokku võttes rippuda jõe kohal asuva lainete tekitamist keelava märgi küljes, sadakond meetrit Atlantise klubist allavoolu.

Paari sekundiga oli ta neiu juures. Ta haaras tal ühe käega käest, teisega aga kusagilt reiest ning tõmbas üleni märja ja külmast kange naisterahva kaldale.

Neiu oli omadega üsna läbi, kirjeldas Laurmaa. Atlan­tisest väljunud inimesed tundsid neiut, et aga teda kuidagi aidata ei osatud, kutsus Laurmaa kohale politsei. Korrakaitsjate bussis hakkas neiul soojem. Koguni nii soe, et ta kiirabiautosse enam minna ei tahtnudki.

Põhjendamatu tegu

Hiljem kinnitas jõest päästetud 22-aastane neiu politseile, et oli ise vette hüpanud, kuid selget põhjendust oma teguviisile ta tuua ei osanud. Ta nentis, et oma mõju sellisele otsusele avaldas ilmselt tarbitud alkohol.

Pärast seda vahejuhtumit Laurmaa enam neiut näinud ei ole. «Loodan, et temaga on kõik korras,» lisas ta.

Teisipäeval avaldas Lõuna prefekt Tarmo Kohv neiu päästjatele tunnustust, kinkides neile aukirja ja sooja salli. Kohv ütles, et politsei on väga tänulik inimestele, kes ei jää ükskõikseks meie ümbruses toimuva suhtes.

«Nagu ka vestlusest Laur­maaga selgus, tundub selline appitõttamine tagantjärele vaa­dates asjaosalistele endile pigem pisiasjana. Samas, politseitöös näeme teinekord väga ilmekalt, kuidas kaaskodanike kartmatu tegutsemine on päästnud inimelu,» rääkis Kohv.

Märksõnad

Tagasi üles