Kultuuripärli tiitel tuli uudsuse võlust

Külli Must (52) jõudis eile Teatri Koju tänuüritusele tublisti enne selle algust, sest maantee Alatskivilt Tartusse oli palju parem, kui ta oli sõitma asudes kartnud. Foto: Margus Ansu

Eile sai Tartumaa kultuurirahva tänuvastuvõtul teatavaks, kes pälvib Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja kultuuripärli tiitli. Selleks osutus Alatskivi lossi restaureerimise lõpule viinud Külli Must.

Tartumaa kultuurielu väärikaima tunnustuse pälvinud kolme tütre ema Külli Must on sihtasutuse Alatskivi Loss juhataja olnud üle seitsme aasta, olles juba enne seda Alatskivi lossi perenaine.

Võrreldes varasematega tõi mullune aasta Alatskivi lossi külastajaid juurde, ühtekokku oli neid mullu koos etenduste publiku ja konverentsidel osalejatega 35 000 – 40 000 (aasta tulemused on veel täpselt kokku löömata).

Uudsuse võlu

Külastushuvi põhjuseks nimetas Külli Must uudsuse võlu, sest igal aastal on lisandunud ekspositsiooni uuendusi. Midagi uut on kavandanud ta ka alanud aastasse, kuid jättis selle eile täpsustamata.

Alatskivi lossi külastajad saavad tutvuda lossi kui ühe perekonna valduses olnud elamuga ning ülevaate selle ajaloost ja restaureerimisest. Sealsamas saab nautida restoranis toitu ja peenelt sviidis ööbida.

Mullu kevadel lisandus vaatamisväärsuste hulka täies ilus mõisateenijate ekspositsioon keldrikorrusel ja Tartumaa mõisate ülevaatenäitus. Aasta varem avati teisel korrusel helilooja Eduard Tubina muuseum.

Kultuuripärl on aunimetus ja kultuuripreemia, mida tänavu on 1950 eurot. Seda annab välja Eesti Kultuurkapital koostöös Tartu maavalitsuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga. Preemiaga tunnustatakse ja innustatakse kõrgvormis loomeinimeste erialast pühendumist.

Tartumaa senised kultuuripärli tiitli kandjad on Triin Koch, Mare Tommingas, Ursel Oja, Riho Leppoja, Made-Heljo Ruul ja Margus Kasemaa.

Tunnustust paljudele

Eilsel tänuvastuvõtul Teatri Kodus jagati tunnustust päris paljudele.

Tartumaa kultuuriteemandi aunimetuse vääriliseks tunnistati Põhja- ja Baltimaade meestelaulupäeva korraldanud Eesti Meestelaulu Selts eesotsas Arvi Karotamiga.

Midagi samalaadset korraldab selts aastal 2015, tuues Tartusse paljud tipp-poistekoorid mitmelt poolt maailmast. Parimad meeskoorid kodumaalt ja raja tagant laulavad Emajõelinnas aastal 2018.

Eesti Kultuurkapitali kultuuripreemia saajaid oli 26. Selle pälvinute hulgas on orkestrijuhte, koorielu edendajaid, rahvatantsujuhte, muuseumitegevuse ja raamatukogunduse edendajaid, käsitöölise ühistegevuse eestvedajaid ja kultuurielu korraldajaid.

Helju Mikkeli rahvatantsupreemia sai Maimu Janisk, kes on ka Eesti Kultuurkapitali kultuuripreemia saajate hulgas. Tartu maavanema tänukirja sai mulluse tegevuse eest 13 ning Rahvakultuuri Keskuse tänukirja 5 kultuurielu edendajat.

«Ma arvan, et tänuüritus ja tunnustamine on kultuuritöötajatele hästi oluline. Paljud neist teevad oma tööd suurest missioonitundest,» ütles kultuuripärli tiitli saanud Külli Must.

Premeeritud

Eesti Kultuurkapitali kultuuripreemia pälvisid:

• dirigendid Merike Allik, Lauri Breede, Ehtel Kuldvere-Vent, Inge Lahtmets, Lembit Leetna, Eve Paap, Kadri Pihlar ja Alo Ritsing,

• meestelaulu edendaja Margus Arak,

• rahvamuusika edendaja Ülle Kool,

• rahvatantsu edendajad Mall Aso, Maimu Janisk, Tarmo Lillo ja Jaanus Randma,

• tantsuelu rikastajad Tiia Suurtee ja Merit Täht,

• kultuurikorraldajad Astrid Hallik, Tiina Konsen, Pille Tammelan ja Kaja Udso,

• käsitöölise ühistegevuse eestvedajad Aili Palm ja Kadri Tomasson,

• muuseumisündmuste korraldaja Mari Niitra,

• raamatukogunduse edendajad Maret Lukken, Anne Toome ja Viive Vink.