Kõhubeebide tarkus tuleb tasapisi

Hetk ämmaemanda Janne Freimanni võimlemistunnist. Esiplaanil perekooli õpilane Kersti Teder. Foto: Margus Ansu

Naistekliiniku perekeskuse ämmaemand Anne Ilves seisab seina peale kuvatud slaidi valguses ning räägib vastsündinu hooldamisest nii elavalt, et heledad lokid ümber ta pea muudkui tantsivad.

Saalitäis tulevasi emasid ja isasid kuulab teraselt. Üks isa tahab täpset vastust küsimusele, mitu aastat need lapse gaasivalusid leevendada lubavad tilgad ikkagi turul on olnud ning ega neil mingeid kõrvalmõjusid ole.

Anne Ilves seletab gaasitilkade toimimist tillukese inimese soolestikus ja veenab, et ei ole. «Aga muretsemiseks on alati põhjust,» lisab ta asjalikult, endal silmad ja suu kavalalt naerul. «Kui gaasimured saavad murtud, siis tulevad hambavalumured. Ja nii see läheb ...»

Anne Ilvesele on nii mõnigi esmasünnitaja öelnud, et vastsündinu hooldus näib esmapilgul kui kosmoseteadus ning et kahju, et lapsega kasutusjuhendit kaasas ei ole.

Loengusaali tagareas istuvad Edith ja Lauri Eskor. Edith on ajaloolane ja Lauri matemaatik. Nad ootavad oma esimest last, kes sünnib järgmisel nädalal.

«Loodetavasti tuleb siin räägitust midagi olulist ikka meelde, kui uus ilmakodanik käes on,» loodab Edith Eskor. Ja lisab, et kahe päeva pärast tulevad nad vastsündinu hooldamise praktikatundi, kus tehakse kõik – naba hooldusest ja vannitamisest kuni pepupesemiseni välja – nuku peal läbi.

Edith Eskor märgib veel, et ta mees on seni kõikide loengutega, kuhu ta on teda kutsunud, päri olnud. Lauri Eskor noogutab, et loomulikult, sest tema peab ju ka hakkama «asju» tegema. Nad on juba käinud valutustamise loengus ja vettesünnitamise loengus.

Ämmaemand Anne Ilves hõikab vahele, et perekeskuse tunniplaanis on spetsiaalne loeng ainult isadele. Et kas nad seda on märganud. Et see on nii tähtsate meestejuttudega loeng, kuhu emasid üldse ligi ei lasta, lektoriks Naatan Haamer.

Anne Ilves kiidab, et isasid käib perekeskuses aina rohkem. Näiteks ka pärast sünnitust vastuvõttudel on isa aina sagedamini kaasas.

«Armas on vaadata, kuidas küsimuse peale, millal beebi viimati sõi, vaatab ema kõigepealt isa poole ja kuidas siis issilt tuleb täpne aruanne: millal, kui kaua ja kui palju ööpäevas nende laps pissib, kakab ning rinnal käib,» jutustab Anne Ilves.

Harjutused kõhule

Ämmaemand Anne Ilvesel on isade koolitamiseks suur tehiskõht koos tissidega nurga tagant riiulist võtta. See on lastefondi kingitus ning selle on valmis õmmelnud Vanemuise kostüümikunstnikud. «Me palume isadel see mõnikord endale ette riputada ning siis soovitame neil saapapaelu siduma hakata,» ütleb Anne Ilves. Kõht kaalub seitse kilo.

Kõrvalsaalis teeb ämmaemand Janne Freimann päriskõhtudega naistele võimlemistundi. See, mida ta õpetab, on harjutused enne ja pärast sünnitust.

Treenerist ämmaemandal on seal endalgi ees mitte mängu-, vaid päriskõht. Janne Freimanni isiklik kõhubeebi on parasjagu 26 nädalat vana.

Võimlemine ja liikumine on lapseootuse ajal väga tähtsad. Kõik, kes on niigi harjunud trennis käima – kas võimlema, kepikõndi tegema, lauskmaal suusatamas käima –, saavad seda rasedana jätkata. «Kindlasti ei ole aga rasedus see aeg, mil alustada füüsilise vormi parandamisega,» lisab Janne Freimann.

Edasi räägib ta niisugustest harjutustest, mida saab teha kas kassajärjekorras seistes või autoroolis istudes. Need on vaagnapõhjalihaste harjutused ja nende heast toonusest sõltub naise elus väga palju.

Tunnis teeb kaasa Kersti Teder, kes on oma lapseootamise järjega umbes sama kaugel kui ta treener, ise on ta ametilt proviisor.

«Ma olen eluaeg sporti teinud ja siin sain teada, kuidas edasi treenida nii, et mitte endale ega lapsele liiga teha,» kommenteerib ta.

Kersti Teder kavatseb veelgi tundides käia ning on end juba kirja pannud rasedate joogatundi.

Ämmaemand Daisy Mogom (pildil) töötab perekeskuse protseduuride toas ning tema nõustab neid naisi, kes vajavad abi lapse rinnaga toitmisel.

Imetamine ehk tegevus, mis enamikule naistele tundub ürgloomulik ja iseenesest mõistetav, võib mõnele emale tõsine katsumus olla. Daisy Mogom selgitab, et see sõltub naise anatoomilisest eripärast, samuti lapsest, kes võib olla loid või väikse kaaluga.

Imetamise nipid

Ühe niisuguse loo võib Daisy Mogom rääkida iseendast ja oma pojast, kes nüüd on natuke rohkem kui kaks ja pool aastat vana.

«Minu laps sattus olema erakordselt halb imeja. Ta ei saanud isegi lutipudelist piima kätte,» meenutab Daisy Mogom. «Ja ma olen täiesti veendunud, et kui minul poleks olnud siin töötamise kogemust, siis ma ei olekski oma last imetada saanud. Kõiki nippe ja trikke appi võttes jõudsime aga nii kaugele, et mu poeg sai rinnapiima aasta ja kaks kuud.»

Daisy Mogom lisab, et mõnikord satub imetamisnõustamisele perekond, kel on tegelikult head eeldused hakkamasaamiseks küll, kuid kelle puhul selgub, et lapse rinnaga toitmine on nende meelest liigne ja ebameeldiv koormus.

«Ükskord hakkaski ühe pere laps meil väga ilusti imema. Aga see, kes närviliseks muutus, oli mees. Kui ta siis kuulis, kui sageli peab last rinnaga toitma ja kui kaua see võib kesta, ütles ta väga võitluslikult, et nemad imetama niikuinii ei hakka.»

Perekeskuse ämmaemandatel tuleb sageli olla müütide purustaja. Vahel näeb juhtumeid, kus ema ja laps on väga tublid ning kõik laabub hästi, aga  vastuvõtule tulek on ajendatud ülemuretsevatest vanavanematest.

Ja siis tuleb hoopis neile seletada, kuidas tänapäeval asjad käivad. Et toitmine käib vastavalt lapse nõudmisele, mitte rangelt kella järgi. Et last ei pea selleks, et ta jalad sirged kasvaksid, kõvasti pampu siduma. Et kui laps magab kaks korda ühel küljel, siis ei muutu ta pea kandiliseks. Ning et vett ei pea enne vannitamist keetma.

Naistekliiniku perekeskus

• Perekeskus on üks osa naistenõuandlast, kuhu on koondatud kogu lapseootuse planeerimist, rasedust ja sünnitusjärgset perioodi puudutav tegevus, ning kus ämmaemandad töötavad iseseisvalt.

• Vaid vajaduse korral tehakse koostööd naiste- ja lastearstidega.

• Perekooli külastati 2011. aastal 3816 ja 2012. aastal 3596 korral.

• Imetamise nõustamise vastuvõtte oli 2011. aastal 92 ja 2012. aastal 204.  

• Perekeskusest leiab ka juristi, hingehoidja ja raseduskriisi nõustaja.

• TÜK naistekliinikus oli 2011. aastal 2427 sünnitust ning 2012. aastal 2421 sünnitust.

Allikas: perekeskuse koordinaator Anne Ilves