Miks on kiirabireformi vaja, mis muutub reformi tulemusel tavainimese elus paremaks ja kellel on kiirabikonkursil paremad väljavaated, selgitas e-kirja teel terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiu alal Üllar Kaljumäe.
Terviseamet valib kiirabi välja võimekuse põhjal
15. jaanuar 2013, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva haigla juht Peep Põdder võttis kiirabireformi kokku lausega «See on mõttetu sahmimine ja raha raiskamine, millest pole patsiendile mingit kasu».
Vastupidi, patsiendile on kõige olulisem kiirabibrigaadi kiire kohalejõudmine ja teenuse kvaliteet. Kiirabibrigaadide kiire kohalejõudmine sõltub aga brigaadide ja kiirabibaaside arvust. Tulevikus on meil kohe väljasõiduvalmis võimekusega 12 brigaadi rohkem, väljasõidukohtade arv suureneb 54-lt 60-le.
Nelja viimase aastaga on oluliselt panustatud kiirabiteenuse kvaliteedi ühtlustamisesse süsteemse koolituse, hindamise ja järelevalvega.
Praegu on Eestis 84 kiirabibrigaadi ja 6 reanimobiilibrigaadi, 2014. aastal peaks olema 96 õebrigaadi ja 6 reanimobiilibrigaadi. Võrus ja Viljandis nihutatakse olemasolevaid brigaade kesklinna suunas, Tartus kolib osa brigaade Annelinna.
Mis on kiirabireformi mõte? Mis sellest tavainimesele paremaks läheb?
Paraneb kiirabiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Kiirabi peaks paljudes Eesti piirkondades hiljemalt 1. jaanuaril 2014 jõudma abivajaja juurde senisest palju kiiremini.
Teine suur eesmärk on peatada arstibrigaadide arvu vähendamine. Kolmas oluline eesmärk on tugevdada organisatsioonilist võimekust, seeläbi ka kriisireguleerimise võimekust ja kiirabi kui elutähtsa teenuse toimepidevust.
Miks on kiirabiteenuse osutajate konkursi hankes punkt, mille järgi eelistatakse pakkujat, kes teenindab kogu piirkonda?
Me ei ole loonud praegustele suurematele teenuseosutajatele eeliseid.
Konkursitingimused on tegelikult üsna hästi tasakaalus ja annavad esimeses voorus võimaluse kandideerida nii suurtel kui ka väikestel, uutel ja vanadel tegutsejatel. Teises voorus on senistel tegutsejatel teatav eelis uute ees. Valik tehakse olemasoleva võimekuse alusel, parimate keskmiste näitajate põhjal.
Konkurss on mingis mõttes tõehetk: iga teenuseosutaja peab realistlikult hindama, kas ja kui tõsiselt ta soovib edaspidi keskenduda kiirabiteenuse osutamisele või on see talle lihtsalt tulus ja kindel kõrvaltegevus.
Mis põhimõtte järgi on uus kiirabi teeninduspiirkondade kaart joonistatud?
Praegu on kiirabis 54 teeninduspiirkonda, suvel on neid 55. Praegu on keskmine maakond jagatud kolmeks teeninduspiirkonnaks.
Uue kaardi joonistamisel on valdavalt lähtutud maakonnapiiridest. Uued teeninduspiirkonnad arvestavad tulevase arstiteenuse vajadustega kiirabis, aga ka teenuseosutaja organisatsioonilise võimekuse ja jätkusuutlikkusega.
Pääste- ning ka politsei- ja piirivalveamet toetasid nelja teeninduspiirkonna loomist kiirabis. Kuid pääste ja politsei on riiklikud organisatsioonid, see-eest kiirabis on eraõiguslikud teenuseosutajad. Et kiirabi on elutähtis teenus, oleks liigne konsolideerimine pigem kaasa toonud teenuse toimepidevuse tagamisel uusi lisariske, me tahame vältida monopolide teket.
Seetõttu on kiirabikonkursil seatud teatud piirangud liiga suurte kiirabiettevõtete tekkimiseks. Loodame, et tekivad valdavalt keskmise suurusega ettevõtted, kuid konkursiga ei ole seatud keeldu väikestele ettevõtetele.