Ain Tammvere: bussijaam jätkab senises asukohas

Ain Tammvere.

FOTO: Sille Annuk

Eelmisel nädalal ilmus Tartu Postimehes Silver Kuusiku arvamusartikkel «Ärimees ja ülikoolilinn», kus autor seab kahtluse alla bussijaama tuleviku. Estiko on Tartu maaliinide bussijaamaga seotud 2000. aastast: Tartu linn ja Estiko sõlmisid lepingu, millega Estiko kohustus ehitama vana bussijaama asemele uue. Nüüdseks oleme jõudnud selleni, et soovime bussijaama edasi arendada ja uuendada.

Arendades järjepidevalt Tasku kompleksi, on valminud uus arendusprojekt, mis võimaldab muuta bussijaama reisijateala suuremaks ning viia see uuele kvaliteeditasemele.

Oleme esitanud Tartu linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku, et Tasku hoonet laiendada. Vastav taotlus on läbinud linna ametkonnad ja jõudnud arutamiseks arengu- ja planeerimiskomisjoni, kus seda 12. detsembri istungil ka tehti.

Kohustused kohustavad

Silver Kuusik, kes on ka ise arengu- ja planeerimiskomisjoni liige, arutles oma 10. jaanuari artiklis teemal, mis saab bussijaamast. On väga kahetsusväärne, et volikogu ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liige pole tõenäoliselt jõudnud tutvuda komisjonile esitatud materjalidega.

Estiko on planeeringu algatamise teates avaldanud soovi laiendada bussijaama funktsioone ja muuta bussijaama lahendust praegusel alal. Komisjonile esitatud materjalides oli selgelt kirjas, et bussijaam jääb olemasolevale krundile ning Estikol pole mingisugust soovi võetud kohustustest loobuda.

Komisjonile esitatud Tasku detailplaneeringu muutmise ettepanek vastab täielikult kehtivale üldplaneeringule, millest arendajad peavad lähtuma, kuni pole vastu võetud uut üldplaneeringut.

Oleme teadlikud, et 2010. aasta detsembris oli Tartu volikogu otsustanud algatada Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Olles analüüsinud kõiki Tartu kesklinna üldplaneeringuala arengustsenaariume, pole Estiko pakutud arendusplaanis ühtegi konfliktset kohta, kõrvutades seda üldplaneeringu arengustsenaariumidega.

Mõnede poliitikute peas kumiseb tõenäoliselt mõte, kuidas saab selle detailplaneeringuga ära otsustada bussiterminali tulevase asukoha, kui selle otsuse peaks ometi tegema kesklinna üldplaneeringu raames!

Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et stsenaariumides on analüüsitud ka linna ühistranspordi tulevikku ja linnaliinide bussiterminali asukohta. Ei saa unustada tõsiasja, mida ka kirjutise alguses märkisin, et Tartu linn ja Estiko on juba 2000. aastal kokku leppinud maaliinide bussijaama asukoha ja investeerimiskohustused.

Teeme bussijaama paremaks

Milline on Estiko ettekujutus bussijaama tulevikust? Praegune bussijaam on peamiselt bussi peale ja bussilt maha tuleku koht.

Tasku ja bussijaam on küll ühe kinnistu peal, aga siiski eraldi. Bussijaam on Taskule lähedal, aga kui tullakse suure pagasiga, siis on ta jälle kaugel. Vahemaad näikse suurendavat ka meie jahe, sajune ja tuuline kliima.

Siit ongi tulnud mõte, mille järgi oleks bussijaam Tasku esimese korruse osa. Busside peatusalad oleksid katuse all, Soola tänavalt nähtavad ja ühenduses väliskeskkonnaga.

Bussisõitjate ooteala asub Tasku-siseste liikumisteede ristumiskohas, istumisala oleks palju suurem kui praegune reisijatele ette nähtud ooteala. Samas asuksid piletimüügi kohad, ajalehtede ja ajakirjade müügiletid, piisavalt joogi- ja söögikohti. Kõik vajalik, et inimesed ennast mugavalt tunneksid.

Mida veel Tasku uus laiendus hõlmab? Peale bussijaama uuendamise on Estiko soov ehitada Tasku kompleksi juurde kaubandus- ja büroopindu ning laiendada ka konverentsikeskust.

Konverentside korraldajad on kiitnud meie Dorpati konverentsikeskust, kuid on kahetsusega nentinud, et paljud suured rahvusvahelised konverentsid on küll huvitatud korraldama oma üritusi ilusas Tartus, aga meie suurim, 550-kohaline saal jääb nende ürituste tarvis väikseks.

Bussijaama uuendamine  annab meile võimaluse ehitada ülemistele korrustele ligi tuhandekohaline konverentsisaal. Uutele kaubanduspindadele ootame maailmas tuntud rahvusvahelisi kaubamärke, millega Tartus veel ei kaubelda.

Loodan, et ka need inimesed, kellel ei ole aega läbi töötada koosoleku mahukaid materjale, said kinnituse Estiko soovist säilitada bussijaam praeguses asukohas, küll aga parendada bussireisijate tingimusi.

Ühised huvid

Kesklinna arengut puudutavate arutelude käigus on arusaamatul kombel vastandatud arendajaid ja linnakodanikke. Ettevõtja ei ehita ju endale, ettevõtjat huvitab klient ning mida enam on loodud keskkond linnakodanikule meele järele, seda enam on kaupmehel ka kliente. Seega lähtub kinnisvaraarendaja eelkõige ikka linnakodaniku huvist, linnakodaniku huvid on ka ettevõtja huvid.

Nagu Estiko arendusplaanidest nähtub, on meile väga olulised linnakodanikud, turistid, konverentsidel osalejad, bussireisijad, poodlejad, bürootöötajad, kinolised, parkimismajas parkijad.

Lugedes ajalehe veergudelt mõne poliitiku arvamusavaldust, nagu rahvas segaks ärimehi, siin on küll tegemist väärarusaamaga ettevõtlusest ning puudub arusaam elementaarsetest äri toimivuse põhimõtetest.

Estiko on vastutustundlik ettevõte, kes hindab Tartu kesklinna – sellest johtub ka meie kohustus rääkida kaasa kesklinna kui linnakeskuse arengus. Me tahame anda ja anname oma panuse, et Tartu areneks edasi, et Tartus oleks hea elada, töötada, õppida ja aega veeta.

Kesklinna üldplaneeringu üks peamisi teemasid on hoida ära selle n-ö tühjaksjooksmine. Kui kesklinnas midagi ei arendata, siis on see varsti inimtühi ning elu voolabki sealt välja, koondudes kusagil mujal.

Nii linnakodanik kui ka Estiko kinnisvaraarendajana on huvitatud elu säilimisest linnasüdames ja seal on oma kindel koht Tartu ühel visiitkaardil, maaliinide bussijaamal.

Tagasi üles