Bussijaama kolimise idee ei leidnud küsitluses toetust

Tartu vaksal.

FOTO: Margus Ansu

Tartu bussijaama kolimist raudteejaama juurde ei poolda 63 protsenti linnavalitsuse tellitud küsitlusele vastanuist, seejuures olid bussijaamas küsitletud enamasti vastu, vaksalis küsitletud pigem poolt.

Vastustest nähtus, et kahe jaama ühendamist ei toetanud 70 protsenti bussijaamas küsitletutest ja pooldas 53 protsenti vaksalis küsitletutest. Sellise tulemuse saanud küsimus kõlas järgmiselt: «Kas te peate oluliseks, et Tartu maaliinide bussijaam ja raudteejaam asuksid ühes kohas (nt praeguse raudteejaama asukohas)?»

Mullu novembris Valikor Konsuldi korraldatud küsitlusele vastas 503 inimest. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kas on vajadus ühitada tulevikus Tartu bussi- ja raudteejaam.

Küsitleti 353 bussijaama ja 150 raudteejaama saabujat, kellest 39 protsenti oli pärit väljastpoolt Tartu linna ja maakonda, 36 protsenti Tartu maakonnast ja 25 protsenti Tartu linnast.

Kolimise vastased leidsid muu hulgas, et bussijaama praegune asukoht on väga hea, raudteejaam asub kesklinnast liiga kaugel, pealegi on ronge liiga vähe ja nende sõiduplaan hõre.

Kolimise pooldajad ütlesid muu hulgas, et ühine asukoht teeks ümberistumise mugavamaks, suurendaks rongide kasutamist ja tooks vaksali piirkonda elu.

Vastuseid analüüsiti ka lähtuvalt vastajate päritolust. Kõige enam pooldasid bussi- ja raudteejaama ühendamist väljaspool Tartu linna ja maakonda elavad inimesed – 43 protsenti. Enim olid vastu Tartumaa valdade elanikud – 69 protsenti.

Mugavam variant

Vastus küsimusele «Kui raudteejaam ja maaliinide bussijaam asuksid ühes kohas, kas see teeks teie sõidud mugavamaks või ebamugavamaks» andis aga tulemuseks, et 43 protsenti usub, et selline muudatus teeks sõidud mugavamaks. 38 protsenti ei olnud sellega nõus.

Ülejäänud 19 protsenti vastustest sisaldas muu hulgas kommentaari, et mugavus oleneb kavandatud sihtkohast või et ühendamisel ei ole sellist mõju.

Bussijaamas vastanuist arvas 48 protsenti, et nendel läheks liikumine ebamugavamaks, raudteejaamas leidis 62 protsenti, et sõidumugavus paraneks.

Eraldi uuriti, millist ümberistumise varianti küsitletu eelistaks, valida sai mitu sobilikku vastust. Ülekaalukas oli 41 protsendiga variant bussilt bussile. Variandid rongilt bussile, bussilt rongile ja rongilt rongile jäid vahemikku 10–16 protsenti. 21 protsenti valis vastuse «muu». Jällegi eelistas vaksalis vastanuist suurem osa varianti rongilt rongile ning bussijaamas bussilt bussile.

Vastates küsimusele, millist ühissõidukit jaamade ühendamise korral kasutaksid, oli 43 protsenti arvamusel, et bussi, kolmandik, et rongi.

Ilmnes aga seegi, et 57 protsenti ei usu, et bussijaama ja raudteejaama ühendamine annaks ajalist võitu sihtkohta jõudmisel, 40 protsenti usuks, et annaks.

Sõidu põhjus

Pooled vastanuist ütlesid, et sõidavad samal päeval koju tagasi.

Iga päev käib Tartus 14 protsenti küsitluses osalenuist, kuid mujal elajaist. Läbisõidul oli neli protsenti vastanuist. Iga päev Tartus käijaist omakorda umbes kolmveerand oli pärit Tartumaalt, ülejäänud kaugemalt.

Rongiga tuli Tartusse umbes viiendik vastanuist, kaugliinibussiga veerand ja maakonnabussiga 35 protsenti.

Tartusse tulemise eesmärkidena äripäeviti mainisid bussijaama saabunud arstilkäiku, asjaajamisi ametiasutustes, pangas, apteegis või politseis, aga ka õppimist, poes ja turul, trennis või tööl käimist. Peale selle toodi välja vaba aja veetmist selle mitmesugustes vormides kinoskäimisest sõprade ja sugulaste külastamiseni.

Kõige enam minnakse bussijaamast kesklinna (43%), Annelinna (14%) ja Maarjamõisa (7%). Enim mainitud siht on ostlemine, vabaajakäigud või töö.

Seejuures teeb enamik bussiga saabunuid oma käigud jalgsi. Selliseid vastuseid oli 62 protsenti.

Raudteejaama saabunute sagedamini mainitud sihtkoht oli samuti kesklinn (37 protsenti vastustest), enamasti mainiti eesmärgina koju minemist, tööle minemist ja vaba aja veetmist.

Jalgsi läks raudteejaamast sihtkohta 42 protsenti vastanuist, ühissõidukiga 32 ja autoga 23.

Analüüs võtab kokku, et kuigi bussi- ja rongijaamas vastasid uuringule erinevad inimesed, on nii nende sihtkohad, liikumise eesmärgid kui ka liikumisviisid pigem sarnased kui erinevad.

Suu puhtaks

Vastajail oli võimalus lisada kommentaare ja seda võimalust ka kasutati.

Bussijaama asukohta kiideti. Leiti aga ka, et praegune bussijaam on liiga väike ning võiks olla suurem. Probleeme leiti olevat puhtuse ja turvalisusega. Bussijaamas vastanud leidsid, et raudteejaam on kaugel ja seal pole võimalusi vaba aja veetmiseks.

Oli ka seisukohti, et bussi- ja rongijaam võiksid ka koos olla, kui asukoht oleks parem kui praegusel rongijaamal. Leiti, et raudteejaamast võiks olla rongiga otseühendus Euroopa suurlinnadesse.

Raudteejaamas vastanud tõstsid esile vajaduse muuta vaksali ümbrus atraktiivsemaks, näiteks ehitada sinna kaubanduskeskus. Leiti, et raudteejaama ja bussijaama vahet võiks käia tasuta buss.

Oli ka vastanuid, kes leidsid, et linna- ja maakonnabussidele võiks ehitada ühisterminali.

7 pooltväidet

Vastanutest 37 protsenti nõustus, et rongi- ja bussijaama ühendamine oleks hea. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:

1. Bussijaam tooks elu rongijaama piirkonda.

2. Kui bussi- ja rongijaam oleks ühes kohas, siis oleks mugavam ümber istuda ning edasi sõita.

3. Rongide kasutamine suureneks.

4. Mugav, aga rongid peaksid siis sagedamini liikuma.

5. Bussi- ja rongijaam võivad olla koos, aga mitte kaugel kesklinnast.

6. Hea võimalus mugavamaks ümberistumiseks.

7. Rongijaama juures võiks asuda ka turg ja kaubanduskeskused.

10 vastuväidet

Vastanutest 63 protsenti ei poolda bussi- ja rongijaama viimist praegusesse rongijaama asukohta. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:

  1. Praegune rongijaam asub kesklinnast liiga kaugel, kuigi iseenesest võiks bussijaam rongijaamale lähemal olla küll.

  2. Bussijaama praegune asukoht on väga hea.

  3. Kasutan bussi ja seega rongijaama asukoht ei ole tähtis.

  4. Bussijaam peab olema kesklinnas, mitte äärelinnas.

  5. Bussijaam on praegu kodule lähedal ja jõuan sealt kiiremini koju kui rongijaamast.

  6. Maainimesele on bussijaam mugavam, sest turg ja kaubanduskeskused asuvad bussijaama juures.

  7. Rongijaam asub kaugel.

  8. Teatud linnaosadest (nt Kar­lova, Annelinn) on keeruline rongijaama saada.

  9. Praegu ei ole rongi- ja bussijaama vahemaa liiga pikk, neid ei peaks ühendama.

10. Ronge on liiga vähe ja graafikud on hõredad, seega ei ole rongijaamal eriti palju kasutust.

Tagasi üles