Asjatundjate arvates teeks bussijaama kolimine Tartule kahju

Tartu bussijaam.

FOTO: Margus Ansu

Praeguse harva rongiliikluse korral on raske põhjendada bussijaama raudteejaama juurde kolimist, kuid selleteemalised spekulatsioonid ei kipu vaibuma. See oli ka lähtekohaks uuringu telli­misel.

«Tellisime uuringu, et oleks mingigi alus otsustamiseks,» ütles Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. «Sama üllatavalt ei ütle 90 protsenti vastanuid, milline bussijaama asukoht on ainuõige, ei ütle, et see peaks olema tingimata seal, kus on praegu.»

Ranniku ütles, et küsitlust tellides eeldasid linnaametnikud, et suurem osa vastanuid ei soovi kolimist. Nii läkski, kuid nende osakaal ei olnud mäekõrgune. Nüüd oli tulemustest näha, et suurem osa inimesi tuleb Tartusse saama teenust, mida saab kesklinnas.

«Jutud sellest, et bussijaam kuhugi tõsta – no kuhu?» viskas Ranniku küsimuse õhku.

Tema sõnul tuleb liiklusspetsialistide analüüsidest välja, et vaksali juurde bussijaam oma vajadustega ikkagi ei mahuks. Iseasi, kui bussijaam viia teisele poole raudteed, aga sealgi on krundid praegu täis.

«Minu arust me ei võidaks sellest kolimisest midagi,» ütles Ranniku. «Oli üks mõttearendus, et teha bussijaam vana kaubamaja krundile. Sellegi laitsid liiklusmehed maha. Ideaalvariant planeerimise seisukohalt oleks panna bussijaam Statoili krundile. Mingit bussidega keerutamist ei oleks vaja, on iseseisev krunt.»

See krunt kuulub ka linnale, kuid sellele on aastakümneteks seatud hoonestusõigus.

Ranniku ütles, et mõnedes mõttekäikudes on jõutud selleni, et bussijaam tuleks viia Annelinna, sest seal elab kõige rohkem inimesi.

Harv rongiliiklus

«Minu isiklik seisukoht on, et see ei ole põhjendatud,» ütles bussijaama vaksali juurde kolimise kohta linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Inimesi tuleb viia sinna, kuhu nad tahavad, kuhu neil on asja. Kui me viime bussijaama raudteejaama juurde, tuleb käima panna tihedasti liikuv ühendusbuss, mis toob inimesed kesklinna. Praegu tahavad väga paljud alates minust endast eelkõige kesklinna. Vaadake, kui palju tuleb täistunniekspressidest Raekoja platsi peatuses inimesi maha. Üllatavalt palju.»

Haak ütles, et bussijaama vaksalisse kolimise teema juurde võiks tagasi tulla siis, kui on täidetud kaks olulist eeltingimust. Neist esimene on, et on taastunud arvestatav rongiliiklus.

Tuleva aasta jaanuarist Tallinna–Tartu liinil uute diiselrongidega sõitmist alustav Elektriraudtee on käinud välja mõtte, et rongid võiksid väljuda mõlemast linnast kahe tunni tagant, üheksa rongipaari päevas. Ettevõtte pressiesindaja Norbert Kaareste lausus, et selleks on vajalik ka riigi heakskiit.

Teiseks tuleks Haagi sõnul mõelda liikluskoormuse kasvule Vaksali piirkonnas, kus Riia tänavast Vaksali tänavasse peaks pöörama mitusada bussi ööpäevas.

Tallinna bussijaama andmeil väljus Tartu bussijaamast detsembris 8562 bussi, mis teeb keskmiselt 276 bussi päevas, sama palju on saabuvaid busse.

«See on fantastika valdkonnas, kuni ei ehitata neljarealist Vaksali tänavat viaduktil üle Riia tänava,» ütles Haak. Selline lahendus on linnal kaugemas tulevikus plaanis, Vaksali tänav pikeneks ühelt poolt sadamaraudtee koridori ja Ropka sillale, teiselt poolt Tiksojani.

«Siis oleks seal liikluse sõlmpunkt. Ometi jääb küsimus, mida inimene seal teeb,» lausus Haak. «Ümberistumise seisukohalt on see mõttekas. Tartusse saamise seisukohalt mitte.»

Need argumendid on varemgi välja käidud, ometigi idee suurest ühistranspordi sõlmjaamast elab ja sellist ideed kaitses näiteks kunstiajaloolane Enriko Talvistu sügisel, kui seminaril arutati Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise lähtepunkte.

Ranniku ütles, et sellistest multimodaalsetest paljusid transpordiliike ühendavatest transpordikeskustest räägib kogu Lääne-Euroopa ja nende rajamine on paljude linnade eesmärk.

Tartus ei ole raudteejaam paraku kesklinnas, raudtee ümberehitamine, et see nii oleks, läheks kalliks. «Me ei suuda rongi isegi maa alla ajada, ammu siis kesklinna tuua,» nentis Ranniku.

Ta ütles, et praegu ei ole bussijaama kolimist ette nähtud, kesklinna arengustrateegias öeldakse, et bussijaam on edasi sadama asumis. Bussijaama lähedase asukohaga on muu hulgas kaitstud turu praegust asukohta. «Turu kolimist me ei aruta,» lausus Ranniku.

Tarbetu arutelu

Estiko juht Ain Tammvere ütles, et ei ole mõtet arutada bussijaama mujale viimist.

Tammvere sõnutsi on see ebaotstarbekas mitmel põhjusel.

Näiteks praegust asukohta võib juba lugeda ajalooliseks ja inimestele sobib, et bussijaam on kesklinnas. Bussijaam on kesklinnas oluline infrastruktuuriobjekt ja selle viimine mujale võtab kesklinnast elu vähemaks.

«Kui me kõik kesklinnast ära viime, kes siin siis käima hakkab,» ütles ta.

Ettevõtjana lisas Tammvere, et Tasku ärikeskusele on bussijaam oluline toetaja, liiatigi oli Estikol lepingu järgi kohustus bussijaam rajada.

«Minu meelest on mõttetu arutada, kuhu bussijaam viia. Tuleks arutada, kuidas bussijaamale juurde tuua neid funktsioone, mida praegu ei ole,» ütles Tammvere.

Tagasi üles