Kiirabis tiksub maadejagamise aeg

Kiirabi tulevased teeninduspiirkonnad.

FOTO: Graafika: TPM

Jõgeva, Võru ja Valga haiglas töötab praegu oma kiirabi. Ka tulevikus ei jää nende piirkondade inimesed kiire abita, kuid terviseameti käivitatud kiirabireformi käigus võib juhtuda, et appi ei tõtta enam kohalik teada-tuntud kiirabibrigaad.

Jõgevamaal Põltsamaal ja Mustvees tõttavad haigele inimesele appi sihtasutuse Tartu Kiirabi töötajad. Sama asutuse üks brigaad toob tõsiste hädadega inimesed Jõgeva haiglast kiiresti Tartusse. Jõgeva linna ja osaliselt ka maakonna patsientide juurde sõidab aga enamasti SA Jõgeva Haigla kiirabibrigaad.

Kas Jõgeva haigla kiirabi elab reformi üle ja töötab ka 2014. aastal, kui kiirabi töö peab Eestis olema ümber korraldatud?

«Kui avalik konkurss jätkub nii, nagu see on välja kuulutatud, siis jääme kiirabist ilma,» kostis SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder. «Meil on väga hea varustusega autod, koolitatud ja vilunud töötajad, aga nüüd pöörab reform kõik pea peale. See pole mingi reform – on lihtsalt liigutatud piirkondi ja tekitatud turuliidrile paremad võimalused.»

Viimasega pidas Põdder silmas, et uutes teeninduspiirkondades kiirabitöö tegija leidmise konkursi tingimustes on punkt, mis eelistab kogu piirkonnale teenuse pakkujat ehk suurt asutust. Lõuna-Eestis on suurim kiirabiasutus 17 brigaadiga SA Tartu Kiirabi. Peale Tartu on sel asutusel brigaad Tartumaal Elvas ja Alatskivil, Jõgevamaal Jõgeval, Mustvees ja Põltsamaal, Põlvamaal Põlvas ja Räpinas, Valgamaal Otepääl ja Võrumaal Antslas.

Võru ja Valga ei loobu

«Kui tahaksime konkurentsis püsida, peaksime pakkuma teenust ka kogu Tartumaale,» selgitas Põdder. «Aga see on ju rumal! Saaksin aru, kui konkursil oleks eelistatud odavaima hinna pakkuja. Kuid teenuse hind on ette antud, peale selle on kõik brigaadid ka praegu ühesuguse litsentsiga ja ühesuguse nõutud koolitusega.»

Kui Jõgeva haigla ei püsi konkurentsis, siis kaob Jõgevalt kiirabi, mille töötajad tunnevad oma patsiente läbi ja lõhki. «Igasugusega reformiga läheb alati ka inimesi kaduma, kuid meditsiinis on isegi suur tööjõupuudus,» lisas Põdder. «Oma kiirabi on haigla oluline osa ja oluline osa ka käibest. Riiklikul tasemel on kokku lepitud, et igas maakonnas on haigla ja selle juures peaks olema ka kiirabi.»

Ka ühe oma kiirabibrigaadiga Valga Haigla ASi juht Marek Seer on seda meelt, et kiirabi on haigla esmatasanditeenus ja sellepärast konkureerib haigla lõunapiirkonnas kiirabiteenuse pakkujana. «Kiirabireform oleks toonud hulga vähem emotsioone ja mikse, kui seda oleks tehtud piirkondade kaupa,» ütles Seer. «Kõigepealt oleks pidanud välja tooma, mis on halvasti ja valesti, ning siis oleks tulnud need probleemid piirkonniti lahendada.»

Võrus tegutsev Lõuna-Eesti Haigla AS pole veel kiirabikonkursile dokumente esitanud, kuid teeb seda kindlasti. «Meil on kaks brigaadi, meie kiirabi töö on hinnatud ja seda kinnitavad ka terviseameti auditid,» ütles Lõuna-Eesti Haigla ASi juht Arvi Vask. «Mida annab riigile see, et eelistatakse suurt pakkujat? Igal juhul toob reform endaga kaasa lisakulu: inimesed tuleb koondada, uus teenusepakkuja vajab tehnikat ja keegi ei paku talle ruume alla turuhinna.»

Vask näeb kiirabi uusi teeninduspiirkondi vaadates lõuna- ja Tartu-Vooremaa piirkonnas tuleval aastal töötamas Tartu Kiirabi.

«Oleme selleks tööks valmis,» kinnitas SA Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee. «Ma ei taha konkurente halvustada, selleks pole ka põhjust, sest nad teevad väga head tööd. Aga suure pakkuja valimine on loogiline: kiirabireformi eesmärk on panna uutes piirkondades tööle suured asutused, mis on kriisiolukorras haldussuutlikumad ja suudavad oma töö kvaliteeti pidevalt kontrollida. Suurõnnetuste korral on suur asutus tõhusam ja me tahame neid piirkondi aidata.»

Brigaade tuleb juurde

Kuigi Tartu Kiirabil on kiirabiteenuse pakkujate konkursil head eeldused, pole ka Kõrgvee konkursiga otsast lõpuni rahul. «Meid ahistatakse sellega, et võime konkureerida vaid kahes piirkonnas,» selgitas ta. «Oleme aga oma arengus sealmaal, et võiksime töötada ka Viljandi- ja Järvamaal.»

Ta lisas, et kiirabi teeninduspiirkonnad peaksid olema häirekeskuse teeninduspiirkondade järgi, kuid pole. Eestis on neli häirekeskuse piirkonda, lõunapiirkond hõlmab kuus maakonda.

Tuleval aastal uutes teeninduspiirkondades kiirabiteenuse pakkumine tuleb terviseametile teha 15. veebruariks. Kui Tartu Kiirabi võidab konkursi lõuna- ja Tartu-Vooremaa piirkonnas, hakkab sihtasutusel praeguse 17 brigaadi asemel tööle 25 brigaadi. Lisabrigaad tuleb Tartusse ning Jõgeval ja Valgas on kavas tööle panna praeguse ühe asemel kaks brigaadi.

«Valgas peaks üks brigaad olema arstiga,» märkis Kõrgvee. «Rõhume sellele, et säiliks kindel hulk arstibrigaade, mis tagab meie töö kvaliteedi ja patsiendi haiglaeelse hea erakorralise meditsiini abi.»

Tagasi üles