Eile hommikul seisis Ringtee 26 hoovis, otse toidupanga lao ukse taga kümmekond inimest. Umbes sama palju oli inimesi teisel pool ust. Tunni ajaga teenindasid toidupanga vabatahtlikud 25 abivajajat.
Abiküsijaid on aasta algul palju
Parasjagu on laialijagamisel Euroopa Liidu toiduabi, mis on mõeldud toimetulekuraskustes peredele ja üksikisikutele.
Eilegi istus Tartu toidupanga koordineerija Tiina Grauberg arvuti taga, küsides ID-kaarti, et järele vaadata, kas Tartu linna sotsiaalabiosakonna antud nimekirjas ühe või teise inimese nimi ikka on kirjas.
Kolm vabatahtlikku tõstsid kuivainepakke lauale, nii et higimullid otsa ees. Neljaviljahelbed, makaronid, jahu ja manna – kokku 11 kilo iga inimese kohta. Lisaks kaks pudelit toiduõli.
Esimest korda
Tartlane Saima Pärtel oli toidupangas esimest korda. Kui naine endast rääkima hakkas, läksid tal silmad märjaks ja kulus veidi aega, enne kui ta edasi kõnelda sai.
Saima Pärtel mattis mõne aja eest oma 37-aastase tütre. Maha jäid kaks koolis käivat poega, kellest üks elab tema, teine isa juures.
Naine on väga tänulik sotsiaaltöötajale, kes rääkis talle, mis on toidupank. Nüüd võttis ta südame rindu ja tuli linna teisest otsast kohale. «Kui on mure majas, tuleb julgeda abi küsida,» sõnas ta teistele julgustuseks.
Vabatahtlik Krista Ehala ütles, et kuna tal on vaba aega ja aktiivse inimesena meeldib talle tegutseda, siis käib ta toidupangas abiks.
Sama kinnitas ka teine vabatahtlik Reelika Rebane, kes ütles, et teiste aitamine annab hea tunde. Kolmas vabatahtlik on Miikael Meema, tema on toidupangas asendusteenistuses. «Siin töötades näed huvitavaid elu tahke,» ütles ta.
Soojendavad kõned
Tartu toidupanga koordineerija Tiina Grauberg rääkis, et eile helistas talle üks neiu, kel oli jõuludest üle kaks šokolaadi ja piparkoogid, ning küsis, kas ta võib need kuhugi tuua.
Ka on Graubergile helistanud üks noor ema, kes oli apteegist välja ostnud oma allergikust lapsele piimapulbri, mida tema laps aga keeldus söömast. Naine küsis, kas toidupank aitaks tal leida kedagi, kes seda piimapulbrit vajaks.
Graubergile tundub, et abivajajaid on aina rohkem, kuna väga paljud inimesed peavad hakkama saama ainult miinimumpalgaga. Pealegi on talv ning aiast või peenralt lisa tulemas pole.
Tartu toidupanga tööd aitab abijagajate organisatsioonide vahel koordineerida mittetulundusühing Iseseisev Elu. Selle juht Maire Koppel ütles, et aeg-ajalt on tal tulnud inimestele ka seda selgitada, miks nad ananassi ei paku ja kodudes pead silitamas ei käi.
Tasuta toiduabi, mida jagatakse sadadele inimestele, tähendab väga paljude inimeste pühendunud tööd ja aega, samuti veo-, pakkimis- ja sidevahendite kulu.
«Ehk pidevat turiseisu, mida tuleb muudkui hoida ja hoida,» kirjeldas Koppel. «Ka ettevõtetega, kes soovivad võidelda toiduraiskamise vastu, tuleb ju leida aina uusi kokkupuutepunkte, olla kiire ja väga usaldusväärne partner.»
Seepärast soovitab Maire Koppel toidupanga ideed mõista soovivatel inimestel tulla nende juurde mõneks tunniks nädalas vabatahtlikku tööd tegema.
Tartu toidupank
• 2012. aastal saadi ettevõtetelt ja eraisikutelt kokku 93 tonni pakitud toiduaineid ning 9800 liitrit pudelites ja purkides toiduaineid.
• Suurimad annetajad on Annelinna ja Jõe keskuse Prisma, kes annetavad toitu igal tööpäeval.
• Lisaks saadi Euroopa Liidust 70,5 tonni kuivaineid ja 4400 liitrit toiduõli – sellest on veel jagamata 12 tonni.
• Igal kuul saab Tartu toidupangast abi keskmiselt 600 peret ja 230 üksikisikut.