/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/719742t1hc622.jpg)
Puhja vallas oli eile pärastlõunal suur nõupidamine, kus arutati valla õpetajate palgatõusu. Kõigi pedagoogide palga tõstmiseks Puhja vallas ja ka teistes väikestes omavalitsustes riigi rahast ei piisa.
Maagümnaasiumi pidamine läheb üha kallimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord pole roosiline,» tõdes Puhja vallavanem Peeter Sibul enne nõupidamist. «Pean vist kooli tagasi minema ja veel matemaatikat õppima. No lihtsalt ei mõista, kuidas peaksime riigilt tänavu saadava mõni protsent suurema õpetajate palgafondiga tõstma nende palka 11 protsenti, nagu haridus- ja teadusministeerium on lubanud.»
Omavalitsused saavad riigilt koolide pidamiseks haridustoetust õpilaste arvu järgi. Et sellest aastast on riigilt tulev põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palgaraha lahus ning õpilasigi on mullusest vähem, teeb Puhja vallale muret kohalik gümnaasium.
«Põhikooliga on asi klaar, selle õpetajate palgad suurenevad,» selgitas Peeter Sibul. Kuid gümnaasiumi õpetajate palgatõusuks oleks vallal vaja veel maksimaalselt 40 000 ja minimaalselt 20 000 eurot. Ka kooli juhtkonna ehk direktori ja õppealajuhataja palgafondist on puudu ligi 15 000 eurot.
Kas see võib tähendada Puhja gümnaasiumile sulgemisotsust? «Ma ei julge gümnaasiumi tuleviku kohta midagi öelda, see on volikogu otsus,» kostis Peeter Sibul. «Kindel on, et gümnaasiumi pidamiseks on raha puudu ja see tuleb kusagilt võtta. Eks tuleb mõned investeeringud ära jätta, et gümnaasiumi pidada.»
Luunja vallavanem Aare Anderson ütles, et nende õpetajad saavad lubatud palgatõusu, kuid riigi rahast selleks ei jätku. Ligi 50 õpilasega gümnaasiumi õpetajate ja põhikoolis avatud kahe väikse paralleelklassi õpetajate palkadeks maksab vald sel aastal oma rahast juurde ligi 40 000 eurot.
«Üldiselt saame hakkama, gümnaasium praegu jätkab,» ütles Aare Anderson.
«Gümnaasiumi jätkamine sõltub sellest, kui kalliks selle pidamine läheb. Teisalt tuleb vaadata, kas suudame seal õpilastele valikuvõimalusi pakkuda. Haridusministeeriumil on õigus: kõik gümnaasiumid pole praegu gümnaasiumid, väikses gümnaasiumis ei kujune motiveeritud õpikeskkonda. Sellise õpikeskkonnaga koolini on maagümnaasiumidel pikk tee,» ütles ta.