Vastukaja: mis tegelikult sai Kernu kutsikatest

Foto: Liis Treimann / Postimees

Karin Bachmann väidab oma artiklis «Uue aasta uutmoodi lubadused» (TPM 7.1), et kõik eelmise aasta 8. septembril Kernu vallast leitud väärkoheldud kutsikad on surnud, sest prokuratuur ei võimaldanud neile vajalikku ravi ja hoolitsust. Autori väitel olevat seda tehtud seepärast, et «kriminaaluurimise asitõendeid» ei rikutaks.

Tegelikult on leitud 21 kutsikast elus seitse ning neile on tagatud vajalik hoolitsus ja ravi Tallinna loomade hoiupaigas. Kaks kutsikat leiti surnuna juba sündmuskohalt, neli suri Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole all ja kaheksa hiljem loomade hoiupaigas.

Loomaarstid tuvastasid leitud koertel parvoviiruse, mille peiteaeg on neli kuni seitse ööpäeva. Kutsikatel olid viiruse sümptomid olemas juba esmasel läbivaatusel, mis tähendab, et need olid saadud sündmuskohal.

Paraku ei olnud loomaarstidel võimalik kõiki hooletusse jäetud ja väga halvas seisus loomi terveks ravida.

Loomakaitse liit on kritiseerinud loomade hoiupaigas valitsevaid tingimusi, kuid hiljuti hoiupaika kontrollimas käinud veterinaar- ja toiduamet kinnitas, et hoiupaiga tingimused on koerte raviks ja hoidmiseks igati sobilikud.

Loomakaitsjate väidete puhul ei saa ka mööda vaadata loomakaitse liidu ja loomade hoiupaiga vahel juba pikka aega kestnud ja kohati päris emotsionaalsest konfliktist.

Kuni kohus pole otsustanud teisiti, kuuluvad koerad senisele omanikule, kelle juurest nad ära võeti. Politsei ja prokuratuur tegid omalt poolt kõik, et lahendada loomade väärkohtlemise uurimiseks algatatud kriminaalasi võimalikult kiiresti ja see saadeti detsembri esimesel poolel kohtusse.

Seaduse mõttes on loomad tõesti asitõendid ja omaniku vara, kuid selle kriminaalasja lahendamisel on püütud igati arvestada seda, et nad on ka elusolendid.

Seetõttu pean ma kahetsusväärseks oma tööd südamega teinud ametnike hukkamõistmist paari inimese väidete põhjal ning nende kujutamist külmade ja hoolimatute inimestena.