Silver Kuusik: ärimees ja ülikoolilinn

Silver Kuusik

FOTO: SCANPIX

Tartu võimud on läbi aegade teinud nii valutuid, valulisi kui ka eriti valusaid poliitilisi valikuid ning otsuseid. Üks selliseid on olnud linna ühistranspordisõlmedega seotu. Lennu-, raudtee- ja bussijaam peaksid olema linna visiitkaardid, vahest isegi kõige tähtsamad. Saabub ju suur osa nii meie oma riigi kui ka välismaiseid inimesi Tartusse just bussi-rongi-lennukit kasutades.

Üks tähtsaid transpordisõlmi, Tartu maaliinide bussijaam, asub Tartu kesklinnas avaturu kõrval, Soola ja Turu tänava ning Võidu silla vahel. Vana bussijaam lammutati kümmekond aastat tagasi, et teha ruumi Tasku kaubanduskeskusele, Emajõe ärikeskusele ja Dorpati hotellile. Kõik need rajatised kuuluvad teatavasti suurärimees Neinar Selile.

Omaenda Tartus veedetud kahekümne üheksa eluaasta jooksul pean linnavõimude üheks halvimaks otsuseks just vana bussijaama lammutamist ja selle asendamist kingakarbiga Tasku keskuse külje all. Meie kingakarp on sama suur nagu Rakvere bussijaam – aga mõelge, kui palju suurem on Tartu võrreldes Rakverega! Valminud bussijaama kirusid toona mõlemad seda kasutavad pooled – nii reisijad kui ka bussijuhid.

Tuubil kingakarp

Nüüdseks on Tartu rahvas eestlasele omaselt olukorraga leppinud. Olukord ise on aga rohke autostumise tõttu varasemast veelgi hullem.

Sageli seisavad bussid vaheldumisi autode ja neis kiruvate autojuhtidega Soola tänaval reas ja jalakäijad sõeluvad nende vahel lausa mängides ohuga.

Oletage, mis juhtub praegusel aastaajal, kui nõrga valgusvihu all asuva hange tagant üritab mõni jalakäija teed ületada. Bussijuhtidel on jätkuvalt üliraske manööverdada ja tipptundidel on kingakarp rahvast pungil täis.

Jah, linn sai toona endale küll hiilgava ostukeskuse, kuid ühe oma visiitkaardi tampis sügavale mutta.

Läks natukene aega edasi ja algas raudteejaama saaga. Praeguseks paikneb Tartu raudteejaam põhimõtteliselt kahe ärimehe erakorteris. Suure sagimise tulemusena suudeti vähemalt nii palju saavutada, et tavalisele rongireisijale on tingimused loodud.

Rahvas segab ärimehi

Tundub kangesti sedamoodi, et ühissõidukitega liikuv linnarahvas on suurärimeestele ja linna valitsejatele pigem tülinaks – täpselt samamoodi, nagu seda on avaturg, millel tundub ajuti olevat rohkem kliente kui Tasku keskusel.

Ilmselt nägi kunagine äriplaan ette ka seda, et kõik bussidelt tulevad ja bussile minevad inimesed liiguvad Taskust läbi ja teevad seal mõne ostu – tundub, et see plaan pole päriselt täide läinud. Suur osa inimesi liigub vales suunas või kasutab Taskut vaid katusealuse tänavana.

Kui ei saa ühtmoodi, siis tehakse teistmoodi. Mäletame kõik sellesügisest miniskandaali, mille põhjustas Estiko juhataja välja käidud mõte viia avaturg kuhugi mujale – mõte ise käsitles vaid üht võimalust, kuid rahva suur pahameel oli ere näide selle rumalusest. Nüüd võime aga tõdeda, et ega ärimees niisama alla anna.

Viimasel ajal tavaks saanud ohtrate detailplaneeringute algatamiste seas oli arengu- ja planeerimiskomisjoni 12. detsembri istungil arutusel Estiko välja käidud mõte lammutada praegune bussijaam-kingakarp ja ehitada selle asemele kuuekorruseline ärihoone. On täiesti selge, et mingil ajal pärast seda öeldakse, et turg ei sobi enam üldpildiga kokku ja see ala vabastatakse uute ärihoonete tarvis – olgu selleks siis kuluaarides liikunud VIPi-veekeskuse idee või mõni muu hoone.

Küsiks rahva käest?

Mis saab sel juhul bussijaamast? Vaat seda praeguse plaani järgi täpselt ei teagi. Tõenäoline stsenaarium on viia tülikas bussijaam kuuekorruselise ärihoone alla – aga võib-olla ka mitte.

Mitmel komisjoniliikmel tekkis küsimus selle vastavusest linna üldplaneeringuga. Vastusest selgus, et enne on vaja hoone ära planeerida ja siis saab tegelda linna visiooni kujundamisega. Tänu kõigevägevamale: suure vastuseisu tõttu komisjonis lükkus detailplaneeringu koostamise algatamine kuu aega edasi, jaanuarikuusse, ja seda lubati arutada üheskoos linna üldstrateegiaga.

Millised võiksid olla kujunenud probleemide lahendused? Esiteks peaks võim alla ronima enda loodud kujutletava mäe otsast ja küsima rahva arvamust. Suhtlus rahvaga käib siinse praktika järgi aga ainult enne valimisi.

Asjade korrektne käik oleks sedapidi, et enne kehtestab linn üldplaneeringule vastavad raamid ja põhimõtted, millest lähtudes saavad ettevõtjad-ärimehed hakata oma detailplaneeringut paigutama.

Mis bussijaama puutub, siis toetan täielikult Vambola Paavo (TPM 16.6.2011) kirjeldatud ideed bussi- ja raudteejaama ühendamisest, seda muidugi tingimusel, et senine õnnetu linnaliinibussindus muutub hästi läbi mõeldud ja toimivaks võrgustikuks.

Ülikoolilinn vajab kompaktseid lahendusi ja läbi mõeldud strateegiat, mitte elanikele vastumeelseid ja linnapilti sobimatuid lahendusi.

Tagasi üles