Tartu vaeb Riia lendude toetamist

Tartu lennujaam.

FOTO: Sille Annuk

AirBaltic on valmis Tartu linnavõimudega arutama Riia lennuliini taasavamist, kuid on oma kirjas märkinud, et ootab linnalt toetust riskide vähendamiseks ja liini tutvustamiseks.

Reisijad Tallinn-Tartu reisidel.

FOTO: Graafika: Kaido Linde

Pärast Estonian Airi otsust lõpetada Tartu-Tallinna lennud toimib Tartust ainult üks regulaarliin: lennufirma Flybe lendab siit Helsingisse.

Tartu linn alustas mullu võimaluste otsimist lennusihtkohtade arvu suurendamiseks ja muu hulgas saatis abilinnapea Argo Annuk kirja Läti firmale AirBaltic, kes katkestas Tartu lennud 2011. aasta juulis. Annuk küsis, kas ettevõte plaanib Tartu liini taasavada.

Vastuskirjas viitas AirBaltic, et Tartu liini sulgemise põhjuseid oli mitu, nende hulgas olulisel kohal aga rahuldavate majandustulemuste puudumine. Kirjas on ka tõdemus, et selle aasta suvise lennuplaani koostamine on lõppemas ja Tartu liini taasavamist ei ole kavas.

Lätlased ootavad toetust

Küll avaldas ettevõtte nimel kirja saatnud Mantas Vrubliauskas, liinivõrgu arendamise analüütik, et AirBaltic ootab Tartu linnavalitsuselt liini taasavamise korral turundustoetust. Lennufirma ütleb kirjas, et samasugused kokkulepped on teiste väiksemate sihtkohtadega ning see aitab saavutada uute liinide jätkusuutliku arengu.

Annuk ütles eile, et pärast seda kirja on oluline korraldada lätlastega kokkusaamine, mis võiks olla jaanuari teises pooles.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et seni on tema kuulnud Air­Balticult Tartu liini taastamise kohta selget ei-d.

Annuk ütles, et töö jätkub ka muude sihtkohtade nimel. Nii näiteks on kohtumisi Tallinna liini taasavamise asjus olnud Pakker Avio ja Aviesiga. Aviesil on valmidus olemas, millest kirjutas Tartu Postimees juba eelmisel aastal.

Avies lendab Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla liinil. Samuti veetakse reisijaid kolmel lennuliinil Rootsis. Firma kasutab peamiselt British Aerospace Jetstreami lennukitüüpe 31 ja 32, kus on 18–19 istekohta.

Annuk ütles, et liini peaks taasavama võimalikult pea, lähikuude jooksul, et inimesed ümber ei harjuks ega liini unustaks. Kokku tuleb leppida paljudes detailides, näiteks koodijagamises Estonian Airiga.

Aviesi tegevjuht Allan Soll oli eile napisõnaline: «Momendil lisainfot ei ole.»

Estonian Airi kommertsjuht Rauno Parras nentis, et Tartu liinil koodijagamise küsimuses ei ole praegu uudist. Kas ja millal Estonian Airil endal taas Tartusse asja võiks olla, on kaugem küsimus, sest ettevõte on loobumas läinud aasta lõpuni Tartusse lennanud 33-kohalistest Saabidest.

Statistikast on näha, et nendegi keskmine täitumus oli väike.

«Tartu seis on vilets ja ainus nõuanne, mida mina oskan praegu anda, on täita Flybe’i lennukit. Ja kui see saab täis, siis loota, et Flybe parandaks graafikut või lisaks uue lennu,» ütles Sakkov.

Tartu lennujaama läbis mullu koos tšarterlendude klientidega 20 302 reisijat ja toimus 6359 lennuoperatsiooni ehk starti ja maandumist. Neist 4529 juhul oli lennu operaatoriks õppe- ja taksolendudega tegelev AS Pakker Avio.

Estonian Air lennutas mullu Tallinna-Tartu liinil 7619 reisijat ja Flybe Helsingi-Tartu liinil 12 166 reisijat.

Flybe’il vaid üks tühistus

Detsembris läbis Tartu lennujaama 1057 liinilendude reisijat. Tallinnast saabus 187 ja Tallinna lahkus 108 reisijat. Kokku oli 12 edasi-tagasilendu ja ära jäi neid 6. Helsingist saabus 399 ja Helsingisse lahkus 363 reisijat. Toimusid kõik 17 edasi-tagasilendu.

Tartu lennujaama juhataja Juhan-Johhen Ross ütles, et märkimist väärib asjaolu, et Flybe’il jäi terve aasta jooksul Helsingi-Tartu liinil ära vaid üks edasi-tagasilend, samal ajal Estonian Air tühistas neid mitukümmend.

Tagasi üles