Hokimängijat motiveerivad ümbritsevad inimesed

Reti Väärt ja mänguolukorras lubamatu võte – üle põlve kõrguse kaigast tõsta ei tohi. Foto: Andres Raudjalg

Eelmisel hooajal Soome naiste meistriliigas mänginud ning nii sel kui varasematel aastatel Tartu saalihokinaiskonna võtmetegijaks olnud 28-aastase Reti Väärti valisid saalihokiklubid lõppenud aasta parimaks naismängijaks.

Hoolimata suurepärastest saavutustest palliplatsil ei osanud Väärt sellist tunnustust oodata. «See on niisugune tunne, nagu keegi ootamatu inimene teeks sulle kingituse. Täpselt selline reaktsioon, nii rõõmsalt positiivne uudis, mida sa ei oota,» kirjeldas ta esmaseid emotsioone.

Ootamatust kinnitas ka see, et tiitlist sai ta teada siis, kui saalihokisõbrad talle õnne soovisid. Miks just tema, ei osanud Väärt täpselt arvata: «Võibolla Soome meistriliigas mängimine ja sealt saadud kogemused said otsustavaks.»

Oma tugevusteks peab Väärt kiireid jalgu ja platsinägemisoskust. Ta arvas, et kasuks on tulnud lapsest saadik sportimine. Hea platsinägemine on näiteks pärit korvpallist.

Lisaks ei lase iseloom tal kunagi alla anda ning paneb alati lõpuni pingutama, endast kõike andma.  

Korvpallist saalihokisse

Korvpalli mängis Reti Väärt algkoolist kuni ülikooli lõpuni. Saalihokisse jõudis ta oma elukaaslase Talis Mölderi (EMÜ saalihokivõistkondade ja Eesti naiste koondise peatreener – toim) kaudu, kes talle esimese kaika ostis ja trenni kutsus.

Esimesed kaks aastat tegeles Väärt kahe alaga samal ajal, kuid koormus muutus liiga suureks ning nii tegi ta valiku uuema leiu kasuks.

«Korvpall hakkas end ammendama, oli aeg vahetust teha,» selgitas ta, miks pärast kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe lõppu kossu­tossud nurka jäid.

2007. aastal sattus ta esimest korda Soome mängima, jällegi ajendiks elukaaslane, kes tahtis end põhjanaabrite juures proovile panna. Väärtki leidis endale naiskonna ning alustas mängimist Soome teises liigas SB Vaasa. Järgmisel aastal mängis ta juba esiliigas.

Pärast paari hooaega Eestis otsustas ta 2011. aastal veel kord põhjanaabrite juures ennast proovile panna ning sel korral jäi sõelale Helsingi klubi Westend Indians.

Tempo erinevus

Põhiline erinevus Soome ja Eesti liigade vahel on Väärti hinnangul kiirus.

«Soome mäng on palju tempokam ja mängijad on tehnilisemad, oskavad väga hästi palli käsitseda ja näevad platsi väga hästi,» rääkis ta ning lisas, et esimene asi, mille muutumist ta endas märkas, oli reaktsioonikiirus. «Lihtsalt pidi kiiresti reageerima ja harjusin sellega,» ütles Väärt.

Samas märkis ta, et emotsionaalselt on tal Eestis ikkagi toredam mängida, sest lähedased inimesed on siin. Saalihoki puhul peabki ta olulisimaks ümbritsevaid inimesi.

Sellel hooajal mängib Väärt taas EMÜ spordiklubi ridades. Pärast poolt hooaega on Tartu naiskond kolmandal kohal.

«Meil on arenguruumi, aga kui meil on kogu võistkond olemas ja mänguvalmis, siis oleme võimelised mängima kõigi vastastega,» arvas ta. Just arenguvõimaluse nägemine on talle suur motivaator, samuti soov kord Tartu naiskonnaga Eesti meistriks tulla.

Kõige suuremaks stiimuliks nimetab ta aga praegu veebruari alguses Lätis peetavat MMi kvalifikatsiooniturniiri. «Tahaks, et Eesti koondis saaks finaalturniirile,» rääkis ta, «meil on küll raske alagrupp, aga usun, et meil saab ka päris hea koondis komplekteeritud ja kõik on võimalik.»

Reti Väärti resultatiivsuspunktid

• 2012/2013 – 7 väravat ja 4 söötu (peetud 6 mängu).

• 2011/2012 – 0 + 9 (Westend Indiansi koosseisus Soome meistriliigas).

• 2010/2011 – põhiturniiri resultatiivseim, 31 + 17 (14), lisaks 7 + 3 play-off’ides.

• 2009/2010 – põhiturniiri resultatiivsustabelis teine koht, 28 + 11 (12), lisaks 10 + 3 play-off’ides.

• Eesti koondises on ta mänginud 2009. aastast.

• 2009. ja 2011. aasta MMi kvalifikatsiooniturniiride kohtumistest on tema arvel 8 + 6, 2009. aasta MMi B-divisjoni finaalturniirilt 3 + 3 punkti.