TÜ botaanikaaia uus lift annab nüüdsest liikumisraskustega inimestele võimaluse imetleda ka palmihoone eksootilisi rõdutaimi ning pakub põnevat vaadet troopikataimede latvade ja võrade kõrguselt.
Botaanikaaia lift viib palmilatvadesse
9. jaanuar 2013, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jah, vanale ülikonnale õmblesime tuttuue nööbi ette, aga see on vähemalt õiges kohas,» viskas TÜ botaanikaaia direktor Heiki Tamm eile nalja, kui remonti ootavas palmihoones avati pidulikult uus lift. Üheteistkümne meetri kõrgusele tõusev ja kaheksa inimest mahutav lift on ainulaadne, kuna Põhja-Euroopa botaanikaaedadesse sellist ehitatud pole.
«Varem mindi rõdule mööda kahte keerdtreppi, aga puudega inimesed ja ka eakamad ei saanud neid kasutada,» ütles Tamm. «See on nagu kortermaja kolmandale korrusele minek ja pole vanematele inimestele väga kerge.» Suvel alustatud ehitus ja lifti paigaldamine läks maksma 96 000 eurot ning seda toetas SA Archimedes.
Pidulikust sündmusest võtsid osa ka Tartu Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Senta Michelson ning viimased kümme aastat ratastoolis liikunud Ester Kets. Mõlema hinnangul oli lifti paigaldamine palmimajja oluline, sest eakamad inimesed külastavad botaanikaaeda väga hea meelega, kuid siiani jäi paljudel keerdtrepi tõttu rõdul käimata.
«Leian, et Tartu Ülikool ja botaanikaaed on teinud väga ilusa liigutuse,» märkis Kets, kes tegi ratastooliga esimest korda ringkäigu ka kolmandal korrusel asuvas kõrbetaimede kasvuhoones.
Heiki Tamme sõnul ootab Baltimaade suurim palmihoone nüüd veelgi suuremat rahasüsti, sest see vajab põhjalikku remonti.
«Esiteks on see energiakulukas, teiseks tilgub troopilistele taimedele külma vett peale ja see neile ei meeldi. Vahepeal saime palmide arvu seitsmekümnele, aga nüüd on jälle paar liiki vähemaks jäänud, sest kasvutingimused ei ole nii head,» rääkis Tamm.
Plaani järgi suureneb tulevikus botaanikaaia külastuskeskus ning palmihoone muutub huvilistele veelgi põnevamaks. Näiteks palmihoone rõdud ehitatakse risti läbi palmide võrade ja banaanitaimede latvade. Esimesele korrusele tekitatakse plats, kus saab kontserte anda. Külastuskeskuse peale kerkib troopilistele liblikatele mõeldud kasvuhoone.
Tamme sõnul loodetakse remondiks saada raha euro-toetustest. Botaanikaaias käib aastas 120 000 inimest, kellest kasvuhooneid vaatab umbes 20 000.