Unekeskus arenes sammu edasi

Uneõde Rhoda Vaiksaar seab patsiendi rolli täitvale Aime Halgmale uuringuks vajalikke andureid külge ning selgitab, millised jooned kuvaril mida tähendavad. Foto: Sille Annuk

Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku uneuuringute keskus sai läinud aasta lõpus uue polüsomnograafi ehk tipptehnoloogilise seadme, mis annab kompleksse pildi inimese unest ja tervislikust seisundist.

Seni saadi Kuperjanovi tänava kliinikus öiseid uneuuringuid teha korraga kahele patsiendile, ent nüüd on võimalik ühel ööl vastu võtta kolm patsienti.

Unearst Marlit Veldi ütleb, et vajadus uneuuringute järele on aasta-aastalt kasvanud.

Moodsaim masin

Tänu uuele aparaadile saab nüüd rääkida ka moodsast uuringukeskkonnast, mida näeb nii Soomes kui Rootsis – eraldi on aparaadikeskus ja selle kõrval magamisruumid, sealhulgas ema ja lapse tuba.

Laste uneprobleemid vajavad samuti tähelepanu, nendega töötab kõrvakliiniku unekeskuses doktorant Heisl Vaher.

Uus aparaat maksis 30 000 eurot ja on viimase põlvkonna moodsaim esindaja, suutes registreerida veelgi rohkem parameetreid kui varasemad.

Polüsomnograaf näitab, kuidas inimene magab, millal on tema uni sügav või pindmine ning kas ta näeb unenägusid. Samuti annab see tunnistust sellest, kas inimene kannatab hingamispeetuse ehk uneapnoe all, mis on üks tõsisemaid elukvaliteeti kahjustavaid häireid.

Uneõde Rhoda Vaiksaar demonstreerib kõrvakliiniku sekretäri Aime Halgma peal, kuidas öisele uneuuringule tulevat patsienti ette valmistatakse ja kuidas tema kehale rihmu ning näole, peale ja kaelale andureid kinnitatakse.

Kõrvakliiniku ülemõde Marika Tamm selgitab samal ajal, et enamasti on inimesed oma öisest halvastimagamisest ja pidevast päevasest tukastamisest nii väsinud, et traadipusad neid ei peluta. Varem või hiljem uinuvad nad ka uneuuringukabinetis, kuigi see võib algul juhtmete rohkuse tõttu võõrastav tunduda.

«Meil on siin ergonoomilised padjad ja hea une madrats,» sõnab Tamm. Unetoad asuvad neljandal korrusel maja kõige vaiksemas tiivas.

Patsiendi öörahuaeg algab kell 22 ja lõpeb hommikul kell 6.30. Kõiki näitusid, mida polüsomnograaf öö jooksul registreerib, saab unearst järgmisel hommikul sekund sekundi haaval arvutiekraanil siksakke silmitsedes analüüsida.

Seal on kirjas ajuaktiivsuse lained, hingamine – nina-, suu-, rinna- või kõhuhingamine –, vere hapnikuga varustatus, pulss, kehatemperatuur, lõua lihastoonuse näitajad, silmalihaste liigutused ja muu.

Arstil on abiks ka infra­­pu­­nakaamera pilt, kus on salvestatud, mis asendeis on patsient maganud ja kui palju vähernud. Jäädvustub heligi, mis annab tunnistust unes rääkimiste, ümisemiste ja norskamise kohta.

Mures autojuhid

Marlit Veldi ütleb, et väga suure osa tema patsientidest moodustavad uneapnoehaiged, kel võib terve öö jooksul olla 300–400 hingamisseisakut.

«See haigus on tihti seotud aju- ja südametegevuse häiretega või vererõhu- ja kaaluprobleemiga ning langenud lihastoonusega,» räägib ta. «Meie eriala on interdistsiplinaarne.»

Veldi märgib, et 2014. aastal leiab Tallinnas aset Euroopa unekongress, mille üks arutletavaid teemasid on väsinud autojuhid, kuna uneaegsed hingamishäired toovad kaasa päevase väsimuse ja roolis tukkuma jäämise ohu. «Alles eile oli mul patsiendiks autojuht, kes käib Euroopas pikkadel sõitudel,» ütleb Veldi. «Autojuhte on mu patsientide seas palju.»

Kõrvakliiniku ülemõde Marika Tamm märgib lõpuks, et varasematel aastatel sattusid unearsti juurde mehed peamiselt seetõttu, et naine tõi nad käevangus kohale, öeldes, et mees norskab – tehke midagi. Nüüd saadavad patsiente unearsti juurde aina sagedamini perearstid ning teiste erialade arstid.

Ühe aasta jooksul tehakse kõrvakliiniku unekeskuses üle 500 uuringu.

Uneuuringuid tehakse ka Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, kus uuritakse unetust ja eelkõige psühholoogilisi unehäireid.